Vikerkaare lossipidu Sangastes

Ettevalmistused jõulupeoks algasid juba suve lõpul kui päike siras veel kõrgel taevas. Raske oli sellel hetkel mõelda lumest, kuusest ja jõuludest. Kuid mõte oli õhku paisatud ja nüüd oli kõigil aega mõelda, kas ta tahaks tunda end ühel õhtul lossiprouana või mõisahärrana:) Nimelt peeti plaani pidada üks vahva ja ühtlasi Vikerkaare esimene lossipidu. Jõulupidu Sangaste lossis kõlas igal juhul ahvatlevalt. Mõeldud-tehtud!

Ja nii jõudiski peale ootamatut suve lõppu ja pikaleveninud sügist kätte talv...ning jõuluaeg...Ja kauaoodatud 11.detsember. Jah just nimelt sellel õhtul toimus Vikerkaare lossijõulupidu. Ilm oli imeilus – paks lumi kattis maad ja õiget meeleolu hakati looma juba autodes. Jõululaulud kõlamas, mõnus meeleolu hinges, saabuti järjest autodega lossiõuele. Jah täiusest olidki puudu veel saanid ja hobused. Aga eks midagi peab järgmiseks korraks ka jääma:)
Lossis ootas meid ees suur peosaal koos kaunilt kaetud laudadega.

Ilo koos abilistega pani valmis muusikalise poole – kõlarid, arvutid ja juhtmemajanduse. Nii, et õige pea kõlas lossisaalis mõnus laul ja seltskond muudkui saabus...

Enne jõululauda istumist oli kõigil võimalus ennast tubadesse majutada, niisama mõnusalt aega veeta ja juttu puhuda. Või siis lihtsalt lossis ringi jalutada ja ruume avastada.
Ja, et õhtu ikka meelde jääks, sai grupipiltki ära tehtud:)


Pildile järgnes kosutav traditsiooniline jõuluõhtusöök.
Ja kus on Maie, seal on ka viktoriin – nii ka seekord:) Viktoriin oli sedapuhku jõuluteemaline – laudkonnad-meeskonnad pidid lõpetama fraase jõululauludest. Viktoriin oli väga tasavägine, kõigil on ju tuntud jõululaulud selged. Aga miks need siis õigel hetkel siiski meelde ei tule, kui jõulumehe ees seisad ja oma kinki üritad lunastada?! Viktoriini võitis laudkond, kuhu kuulusid: Ando, Alvar, Külli ja Janeli. Ja auhinnaks oli mõnus vein:)

Vahepeal ei olnud Ilogi käed rüpes istunud ning tema sulest valmis uhiuus luuletus, nö "elust enesest":
Keset Sangastet oh pime
sündimas on jõuluime.
Maie pursib luuletusi,
Alvar norib Küllilt musi.
Mati nukralt kuuse all,
kingikotist puudu pael.
Viljar tambib ümber kuuse,
see on kõige vingem luule.
Kuule kas veel metsas ruumi,
et saaks vähendada buumi,
mis on tekkind hüvast roast,
antud jumalikust loast.

Laadin kõhtu hüva kraami
kuulen jõuluvana saani,
aga mul ei ole aega,
võtan viina iga moega.

Ja siis algaski tants ja trall...Sekka mõned söögi- ja joogipausid.
Kuniks tuli kauaoodatud jõuluvana. Miks ta sellel aastal pisut säästuliku olemisega välja nägi, seda peab vist Põhjanabalt küsima, kuid kingitused olid tal siiski kaasas... Nii, et kurikuulus masu polnud seda poolt jõuludest siiski puutunud...Algas tohutu luuletuste, tantsude, laulude ja muude etteastete paraad...Kes tuletas meelde eelmise aasta luuletuse, kes koukis mälupõhjast välja mõne jõululaulu...Oli ka neid, kes põhjalikult valmistunud olid ning esinesid nüüd pika laulu või luuletusega...Igal juhul tundub, et Vikerkaarel fantaasiat ja tantsulusti jätkub ja seega läks ettekandele ka kolm tantsukava: ABBA Rootsist, kes esitas kurikuulsa „Waterloo“; Take That UK-st, kelle poolt taaselustati „Babe“ ja lõbus naistekollektiiv armsalt kodumaalt, kes esitas tantsude popurrii aastaaegadest. Lõpuks said kõik kingitused ka jagatud ja Jõuluvanagi läks minema...Kuid sellega ei lõppenud Vikerkaare pidu...Jätkus tants ja trall...Vaikselt hakkas kell lööma hommikutunde, laudadest hakkasid tühjenema ning inimesed läksid oma tubadesse magama – ega iga päev saa peale pidu kauni lossi seinte vahel uinuda...Mõned tuulasid lossis ringi ja avastasid lossi keldris käike ja ruume...Tugevamad pidasid vastu hommikuni...

Hommikusöögilauas võis olla nii mõnigi unine nägu, kuid see ei muutnud meeleolu. Nägudelt paistis rahulolu. Pidu oli vahva ja emotsiooniderohke ning mõtteid-mälestusi jätkub kauaks veel peojärgseltki:)

Aitäh kõigile,

Janeli

28. august Antoniuse õues rahvusvahelisele seltskonnale esinemine ja Viljari tädi 50. aasta juubel.

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis uus hooaeg polnud veel alanud, kui sain telefonikõne Antoniuse õuest. Heldima paneva õnnetu häälega naisterahvas kuulutas oma muret.
Vaja oli nimelt vastu võtta üks turismigrupp, näidata neile Eesti rahvatantsu ja mitte ainult näidata, vaid nad ka kaasa haarata. Kuna eelnevalt oli juba äraütlejaid, siis oli hääl telefonis kaunis kurb. Ei andnud minagi talle suuremat lootust, kui lubasin tagasi helistada ja uurida, kuidas meie rühma liikmed sellesse suhtuvad. Juhendaja Aivar ei mõelnud rohkem, kui kulus aega lumetriibu sulamiseks 90 kraadises piirituses ja vastas kärmelt, et aeg on küps ja tema on nõus.
Jah, ei pidanud keegi pettuma. Tulemuseks sai õnnelik naisterahvas Antoniuse õuest minu kõne ja jaatava vastuse. Ülevoolav tänulikkus pole üldsegi paha. Ja juhtus nii, et mina kehv ärimees, ei rääkinudki rahast, aga teine osapool hoolitses selle eest ning rühma kasin rahakott sai täidetud kroonikopikate näol, mis vägagi marjaks ära kuluvad.
Et õnn oleks lõplik, teatas Viljar, et tema tädil suur sünnipäev ja kas me ei tahaks peale Antoniuse õue esinemist väikse tiiru Volgas käia, kus juhuslikult samal õhtul pidu käimas . Üksmeelne otsus andis ka sellele küsimusele jah vastuse.
Niisiis jõudsime kõik õnnelikult Antoniuse õue ja kerges sabinas olime valmis meid ootava publiku ette astuma. Pillimees Aivar Teppo täitis meie muusikalise poole rahvalikes sammudes ning autoritantsudes aitas välja Aivari makk.
Noh, algus ei olnud just paljutõotav ja Oige-vasembaga sissetulek jättis kokku kogunenud turistid suhteliselt külmaks. Aga aeg ja manustatud Vana-Tallinn tegid oma töö ja peale nende korralikku läbikloppimist tantsupõrandal, jäid nad väga rahule nagu selgus hiljem tagasiside korras.
Jahaa ja nüüd kähku tädi juurde. Pisike ruum ja meie ümber kogunenud sünnipäevarahvas oli äärmiselt soe ja kaasatulev. Tädi jäi väga rahule ja meie saime ka mõnusa tunde sisse, et saime kedagi nii siiralt üllatada, sest vahva Viljari tädi ei osanud meid ju oodata! Suprise!


Tegusid tegid:
Kristi, Aivar, Ilo, Külli, Kai, Kati, Raivo, Andres R, Viljar, Anneli, Janeli, Tõnu, Lea

Peipsi äärsete maakondade laulu- ja tantsupidu Elvas 20. juuni 2010

Kui Vikerkaar Elvasse lauluväljakule jõudis, olid proovid juba alanud.

Õnneks mitte B rühma omad. Seega sai end mõnusalt sisse seda, kuulata kooride hääleharjutusi ja vaadata teiste rühmaliikide ponnistusi tantsuplatsil. Ja muudkui oodata ja oodata. Vahelduseks lubati ju küll, et saab heisata purjed ja seilata mõnusalt sellel väikesel lombikesel, mida elvalased järveks peavad, kuid lubaduseks see vaid jäi.
Purje heiskamisega läks nii kaua aega, et meie juba tantsuplatsil. Seega saime vaid kosutava soojendusmarsi ümber selle järvekese, millel seilata lootsime. Ja jälle oodata. Ootamise vahepeal tegi Külli kõikidele pikajuukselistele ilusad patsid pähe.

Ainult Aivar millegipärast keeldus nii hea juuksuri teenusest.
Lõpuks lubati siis meie rühmaliigid tantsuplatsile. Kõigepealt õppisime naisrühmadega tuld loitsima. Tammusime küll ümber kokku kogutud puuhunniku, kuid põlema see palja loitsuga ei läinud mitte. Saime vaid jalad poriseks. Siis pandi meid ringidesse nii ja teisiti, et “Tuljak” maha tantsida. Lõpuks jäädi ka kaks korda läbitehtud “Kolme kandi lugudega” rahule. Ja oligi proov läbi. Saime kosutava kõhutäie kooli sööklas, panime selga rahvariided, pakkisime piknikukorv ja seadsime sammud rongkäigu alguspunkti.

No rongkäigu liikuma hakates tekkis ka juba pisike pidutunne. Muusika mürtsus, jalg tatsus, rahvas tee ääres vahelduseks veidi ka hõiskas ja lauluväljak muudkui lähenes.
Seekord oli meie loitsule toeks toodud ka igasugused asjapulgad koos tõrvikutega ning nende kaasabil sai see lõke ka süüdatud. Püüdsime leida ka võimalikult kuiva piknikuplatsi, kuhu said piknikutekkidele laotatud Lea küpsetised ja puuviljad. Supisöömisest oligi juba aega piisavalt mööda läinud, lõkke süütamine ka energiat kulutanud ja nii proovisime kõike seda head-paremat.

Kringlitükk veel pooleldi söömata, avastasime hoopis, et peab tantsuplatsile jooksma. No saigi need kaks tantsukest kiiresti kaelast ära. Tuljakuks oli küll ruumi vähe, aga eduka pakkimise tulemusena mahtusid kõik platsile ära.



Siis jälle piknikku edasi pidama ja vahelduseks sai ka koorilaulu saatel jalga keerutada. Mingil põhjusel teised rühmad vaatasid kadedate nägudega pealt kui Vikerkaar lustis.

Peo finaalis kogunesid veel kõik lauljad-tantsijad lauluväljakule ja laul “Suveöö” kõlas kõikide tormilise aplausi tõttu kaks korda. See oli nii ilus! Seda ka pealtvaatajate meelest, kes lausa püsti seisid. Ja oligi aeg anda Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeo korraldamine üle järgmisele maakonnale. Seekord siis Põlvamaale.

Kohtumiseni Põlvamaal!

Osalesid:
Külli, Lea, Kai, Aira, Anneli, Aliis, Piret, Tiiu, Ilo, Tõnu, Rauno, Raimo, Tiit, Andres, Peeter ja Alvar.

Kroonikud Piret ja Peeter

MTP2 - ELEMENTAALNE, 11.-13.juuni 2010

Toimus teine ülemaaline Meeste Tantsupidu ja jällegi Rakveres. Mehed väge ja Rakvere mehi täis. Rakvere sai taas võimaluse olla meeste rohkuse poolest teistele eeskujuks. Mehed ja Rakvere paistavad kokku sobivat, nagu ka legend räägib Rakvere Tarva munade silitamise ja viljakuse ning õnne seosest. Ka tantsumehi võis Rakveres silitada ja soovida midagi ilusat. Soovidega tuleb ainult olla ettevaatlik, nad kipuvad täide minema... Mõned julgemad tüdrukud olla ka järele proovinud ja kes seda ei teinud, siis viie aasta pärast neil jälle uus võimalus!
Miks sellist seksistliku alatooniga juttu ajada? Aga ikka sellepärast, et meeste tantsudki olid enamasti naiste teemast kantud. Kui mitte otseselt naistest, siis meeste joomadest ja joomad ikka tavaliselt lõppevad naistega. Naiste poolt oli ka pidu organiseeritud ja suuresti ka läbi viidud, eesotsas tantsunaise Maie Oravaga.

Kogunesime vanas tuttavas Vanemuise alumises parklas, kõik ilusasti kokkulepitud ajaks kohal, v.a Ivo. „ Selle eest ta veel maksab,“ sisistas keegi läbi hammaste. Sõit võis lõpuks Rakvere poole alata, suurema kamba tüüris kohale Enn ja Ilo hoolitses selle eest, et ka meie pagas jõuaks sihtkohta. Saime enda kasutusse vana higi-juustulõhnalise võimla, kuhu laotasime omad madratsid ja tekid, et tunda endid järgnevatel päevadel koduselt.
Sama reede õhtul oli veel ka tantsuproov. Kodus tundus meile, et tantsud on kõik selged, olime ju koos Aivariga palju higistanud selle nimel! Harjutusväljakul olles aga tuli välja, et palju on ringi tehtud selleks, et kujundid väljakul oleksid arusaadavad ja nauditavad vaadata. Publiku nimel kõigeks valmis! Esimese õhtu proov sai läbi ja sel hetkel ei lubanud igaks juhuks keegi endale ligi mõtet, et terve järgmine päev väikeste vaheaegadega täidavad proovid - oo õudust!
Esimene õhtu. Mida teha? Teadagi, kõrtsu tuleb minna! Läksimegi kogu pundiga. Tänu sellele, et toimusid ka Rakvere Linna Päevad, oli võimalusi suht palju. Meie suundusime suurde telki, kus käis hoogne pidu ja rahvast tantsutas mingi saarlaste bande. Kohalikud naised pidid küll olema väga rahul, sest meeste täielik ülekaal ja lisaks kõik veel tantsivad kah! Pidu sai peetud korralik. ;) Kodus, st võimlas tagasi, sättisime kohe endid magama, aga miski hakkas nagu häirima... selge, see oli ju Andres, kes vestles kõrgema vaimolendiga.

Laupäeva hommik. Kiire hommikusöök ja kohe platsile harjutama. Ilm oli muidugi üsna sant, sadas.
Olnuks või padukas, me poleks saanud midagi tegemata jätta. Vot selline motivatsioon oli! Õnneks kujunes päev talutavaks ja kogu see kari mehi sai meistrite käe all vormitud ühtseks suureks tantsurühmaks. Selliseks, kes peaks olema võimeline andma lausa kaks tantsuetendust järgmisel päeval. Ega see laupäev muidugi lihtne ei olnud, pori pritsis ja mõni oli kõhuli, aga ilma valu ja vaeta tavaliselt ka midagi korralikku ei sünni. Ja siis oli jälle käes õhtu ja enam ei olnud küsimust, kuhu minna -- ikka telki. Sedapuhku astusid üles Kukerpillid. Õhtu sai veelgi vägevam kui eelmine, rahvast nagu laulupeol! Vähemalt ei olnud mehed ülekaalus, kes ilma jäi, oli ise laisk, detailidesse laskumata.

Kätte oli jõudnud pühapäeva hommik. Ärkasime, vaevaliselt. Kes ärkas lihtsalt veel lõbusana, kel oli hambapasta näos, nagu vanal heal laagriromantika ajal.
Toppisime piduriided selga, sest ees ootasid kaks vastutusrikast kohtumist publikuga. Esimene neist oli peaproov, aga ikka publikuga. See oli hädavajalik, andmaks tantsudele viimast lihvi.
Publikule tantsida on ikka hoopis mõnusam kui niisama kuiva trenni teha. Kõik plaksutavad, lehvitavad ja on tunne, justkui oleks selle ära teeninud, justkui olekski tegija! Muidugi meie etteaste oli ka laitmatu! Tõepoolest olid ülevad hetked! Takkajärgi mõeldes polnud ka tantsude omandamisega hullu midagi ja Rakvere jättis endast kustumatu mulje, tahaks veel, tahaks veel...

Tarvanpääl tantsisid Andres, Enn, Viljar, Ilo, Mati, Tõnu, Ivo, Tiit ja Rauno ning mehed õpetas tantsima Aivar. Kooljakuul meenutas suviseid tegemisi Mati.

Rühma üldkoosolek 31. mai 2010

Peale järjekordset trenni, sai Vikerkaarega võimla põrandale maha istutud mugavasse asendisse ja arutletud tehtud ja veel tuleva üle.
„Boss” Ilo andis ülevaate üritustest, kohustustest ja muust.
Kati poolt ülevaade kulutustest- tuludest.
Hooaeg oli ja on väga tegus, pidime kõik tõdema.
Rühm oli ka üksmeeles, et jätkab kord valitud juhatus ja Kati sobib samuti edasi „sulaga” tegelema.

Aitäh usalduse eest!

Aitäh kõigile toredate koosviibimiste ja ühistes üritustes osalemise eest!

Meeste tantsupeo ülevaatus

Vikerkaare mees ei ole tühi toss
Kus jalga vaja liigutada tal jalas karm kaloss
On tulemas üks meestepidu suur
Kust osa võtab väike kui ka suur

On tehtud mitmeid treeninguid
Ja kulutatud veeringuid
On rivis 9 meid meest
Kes treenitud nii väljast kui ka seest

On kulund palju jõudu –rammu
Et astuksime ühte sammu
Et read meil hõredaks ei jääks
Sammub Viljar sepp me ees

Ja öised orjad meie eest
On surnud karmis töös
Neid mälestades jala maasse lööd
Kõht peale sööki rõhub vööd

On ettenähtud proovilaks
Ja astub rivis mehesaks
Treffneris meid ootab Tiis
Kel huulil mõnus vileviis

On õhus tunda kerget närvi
On mehed vahetanud värvi
Higist paks on saaliõhk
Kus nurgas pesitseb see tõhk?

On esimene pinge suur
On vaja teha tantsutuur
Oh kui vaid meeles püsiks kõik
Meil koju vaja tuua võit

Ja lõpuks selgund tõehetk
Peole läheb kõik see pekk
Eks mehed suvel vaatame
Kuis läheb meil see tantsutee.

Tõe väljaselgitamises osalesid:
Aivar, Ivo, Tõnu, Viljar, Enn, Mati, Tiit, Andres R.R., Ilo, Rauno

Naistepäev ehk 8. märtsi trenn

Trenn nagu trenn ikka, kuid selle vahega, et meil on lootust partnerite käest lilli saada, kui trenn lõpeb!!!
Enne kui see pidulik osa kätte jõuab, loeb meie rühmavanem Ilo ette enda sepitsetud värsiread:

Kui muidu mees ei märka naise ilu
nüüd võtan vastutuse kõigi eest ja seda silun.

Meil Vikerkaares ilusad kõik naised
on vastuvõetamatud muude tegelaste väited.

Ja juba nõtkuvadki põlved põrmu,
on kerge värin sees,
teil tahan öelda palju sõnu õrnu.

Kui muidu tavaline mees võib põgeneda
teie eest,
Siis Vikerkaare mees käib teie pärast
läbi tulest kui ka veest!

No on ju ilusad read!

Aga ega sellega veel see päev meil ei lõppenud!
Aivari sünnipäev oli samuti vaja maha pidada!
Sai limpsitud vahuveini, mekitud kooki, puuvilju ja meile juubeliks kingitud mõned assortiikompvekikarbid said samuti lahti tehtud.
Mitu pidu on ikka mitu pidu!
Palju õnne!

Kambja talvine tantsupäev 2010

6. märtsil 2010 leidis aset kolmas Tartumaa talvine tantsupäev, mis toimus traditsiooniliselt Kambjas. Sel aastal oli kohe nagu tõeline tantsupidu, mis algas peaprooviga Kambja koolimaja esisel platsil. Peo üldjuhiks oli Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi tantsurühmade juhendaja Uve Saar. Päev läks ajalukku sellega, et tervet pidu filmiti ja film läheb Tartumaad tutvustavasse videosse. Oli ilus päiksepaisteline ilm ja külma parasjagu. Tantsuplats oli kohati päris libe, millel hüplevat polkat oli suht riskantne tantsida ja nii mõnigi oli sunnitud käe maha panema. Pärast peaproovi sai iga rühm kaasa tõrviku, millega siirdusime Kambja vallamaja juurde, et ühiselt pikas rongkäigus tagasi koolimaja juurde tantsima tulla. Vallamaja juures tervitas meid vallavanem ja iga rühm sai kingituseks suure puust noa (eelmisel aastal kahvli, nii saab varsti serviisi kokku).
Kavas olid: Oige ja Vasemba, Padespaan, Raksi Jaak, Tuljak, Vurrsahkadi, Jenka ja Kaera-Jaan. Kuna meie rühma juhendajal, Aivaril oli juhtumisi sünnipäev, siis õnnitleti teda ning tema sõnul polevat tal eales sünnipäeval niipalju rahvast olnud. Kui peokava tantsud tantsitud, sai keha kinnitada maitsva mulgipudru (mitte Pireti meelest, kuna seal olid tangud sees ja tema eine koosnes vaid teest ja leivast) ning kuuma teega. Kellele pudrujärjekord liiga pikk tundus sai aega kasulikult veeta ja seltskonnatantse tantsida.
Pidu jätkus koolimaja aulas kontserdiga. Tantsida tuli laval, meie esitasime Vanaisa polka. Pärast kontserti õnnitleti tantsujuhti Lea Kurvitsat. Tema 40-l sünnipäeval. Ühendkoorid laulsid ja Lea visati kõrgele lae alla.
Pärast ametlikku osa algas simman ning jätkus Aivari sünnipäeva pidamine. Oli tore pidu, mis lõppes saunaga Tiiu juures.

Vikerkaare 20.juubel

See on siis nüüd tehtud.
Ettevalmistused selleks peoks algasid juba eelmise aasta numbri sees. See selleks, aga nüüd meile nii olulisest sündmusest lähemalt.
Kell 10 hommikul olid kohal esimesed vikerkaarlased, kes kohe asusid saali kaunistama, tehnikat seadma, kroonikat sättima, t- särke ja muud riidekraami üles seadma. Kriburada nagu töökaid sipelgaid ikka, ilmus uusi vikerkaarlasi aina juurde.
Kell 14 toimus meil kontserdi läbimäng nii, nagu pidi see toimuma meie õhtusel juubelikontserdil. Sai korratud eraldi lavale ja lavalt maha tulekuid, et kõik ikka sujuks viperusteta. Proovi lõppedes ootas meid seljanka ja nagu ikka Leale iseloomulik ja meile eriti mokkamööda- kringel. Aitäh Lea!
Kell 16 olime me naised juba Leal abis köögis vaagnaid sättimas. Sai tehtud suurel hulgal heeringavõileibu, pasteedileibu astelpajumoosiga, täidetud profitroole juustu- küüslaugukreemiga. Lavašširullid, spinati- kartulirullid, salatikorvikesed said samuti kõik kenasti vaagnatele seatud. Lisaks puhastatud mitmed vaagnad melonit, õunu, pirne, viinamarju. Suur pajatäis morssigi sai kokku segatud. Kõik ikka selleks, et oleks midagi suhu pista ja oleks ka kena silmal kaeda.
Kell 18, kui oli peo algus kellaaeg, olime kõik täisvormis ja natuke ka „närvis”, et kas ikka kõik sujub ja ega sammud sassi lähe ja pöörded õigele poole saavad keeratud. Ühiselt otsustasime akadeemilise veerandi kasuks, sest ilmaolud olid vägagi tuisused ja tahtsime et kõik külalised saaksid täiskontserdist osa.
Kontserdist endast kirjutada nagu ei tahakski, sest kõik sujus, olime õigel ajal õiges kohas ja sellises mõnusas õhkkonnas see kontsert kulgeski.
Lisaboonusena palusime tantsida meie kavas „Kirilinnu” naisrühmal ja „Reilender” segarühmal.
Enne meie kontserdi viimast tantsu tänasime ka oma endisi ja praegust juhendajat, muusikuid, sõpru, toetajaid....
Kauni „Usalduse” tantsuga panime me oma akadeemilisele osale punkti.
Sõnavõttude ja õnnitluste kord jõudis kätte meie külalistele. Eriliselt tegi head meelt kohale tulnud külaliste suur hulk. Meid oli tõesti palju sõpru õnnitlema tulnud.
Ilo kui meie rühmavanem, sai pilli, mis tal veel muusikainstrumentidest puudu oli- jaurami! Nüüd peaks kord ja rütm majas olema!
Juhatus täies koosseisus sai veel rühmalt üllatuskingituse- Vikerkaare logoga õllekruusid, et järgmistel juhatuse koosolekutel oleks kust keelekastet rüübata.
Õnnitlusvoor lõppenud, suundusime šampanjapokaale kõlistama. Senikaua sai seatud saali juba laudade read, kuhu vahva baaridaam kandis lauale valmis sätitud vaagnad hea ja paremaga.
Vikerkaar sättis end kenasti lava ette, sest fotosessioon oli ka vaja läbi viia ja ühtlasi oli väike kingitus vikerkaarlastele- kruus koos rinnamärgiga, mõlemad Vikerkaare logo ja juubeli numbri 20 kirjaga.
Pidu kulges tõusvas joones, bänd „ Tuulest viidud” Tartust oli end kenasti lavale seadnud ja juba kõlaski kutse tantsule. Olgem ausad, tantsijate seltskonnaga on tore pidutseda, sest sellist lauset kasutada ei saa, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, sest meie puhul see lihtsalt ei kehti.
Külalised nautisid pidu nagu meiegi, kiitusega kitsid ei oldud.
Suurte ovatsioonidega võeti vastu Ilo ja Aivari poolt lauale kantud tort.
Tort oli võrratu nii silmailult kui maitsemeelelt.
Vaikselt sätiti end aegajalt koduteele, sest tuisul oli oma mõte maanteedega ja ega kell liikus ka ikka aina lähemale uuele päevale.
Vapramad meist võtsid hommiku vastu peomajas, sest maja pidi jääma täiesti korda ja kuna see ka nii oli, siis eriti rahul juhatajaproua üritas meid „ära rääkida” et hakake käima Tabiveres tantsimas.
Juubelikontsert- koos kõigi külaliste ja meie endi arvamustega- õnnestus igati.
Aitäh kõigile osavõtnutele ja kohtumiseni järgmisel peol!

Vikerkaare 20.juubeli pildid!

Laadisin üles mõned pildid meie juubelist:
http://nagi.ee/photos/janelka/sets/253003/831050/

Vikerkaare juubel!

Vikerkaare juubelipidu läks edukalt korda. Suur suur tänu kõigile:)
Külalised jäid rahule ja jagasid positiivset tagasisidet. Lisaks Tabivere Vabaaja Keskuse toredad inimesed. Oleme väga õnnelikud, et meil on nii toredad sõbrad.
Aitäh Reilendrile ja Kirilinnule vahvate tantsude ja kõikidele külalistele armsate õnnesoovide eest!
Aitäh Markile, kes meie juubelipeo kenasti videole võttis.
Nüüd ootame pilte ja videot...

Kallid Vikerkaarlased!
Ühist tantsimise rõõmu südamesse, kerget tantsusammu jalgadesse ja sära silmadesse ! Palju õnne!
Pillerpäkad Imaverest
P.S. Kindel plaan oli teie juubelipeost osa võtta, aga kahjuks selgus eile, et ei ole võimalik Teid õnnitlema tulla. Mõtetes oleme Teiega!
http://www.postkaart.ee/index.php?action=showcard&id=166768&uid=6ba51bf0dd1485e9cd7bbc582b8c5ad0

Palju õnne Vikerkaar!

Segarahvatantsurühm Vikerkaar tähistab 20. veebruaril 2009.a. oma 20. juubelit.
Juubelipidu toimub Tabivere Vabaajakeskuses kell 18.00.

Kontsertkava:
Viiuli polka

Tere tulemast meie reisilennuki pardale. Tee kulgeb täna üle vikerkaare, sihtpunktis ootamas meid lõbus simman. Reis kulgeb mitte ühtlase kiirusega, keskmiselt 1-2 meetsit sekundis, erinevas taktimõõdus, sõltuvalt lennumuusikast. Vedavaks jõuks on tantsumootor. Teekond on meile tuttav, kuna seda on läbitud juba 20 aastat. Vaatamata sellele pakub iga läbitud meeter rõõmu, mida soovime täna teiegagi, armsad reisijad, jagada. Palun luba piloot-juhendaja Aivari korraldusel asuda tantsijaskonnal positsioonidele. Mootorid käivitab Wõrokese, hobujõudude eest seisavad hea Meite-mehed ja sujuvuse tagavad Mamma-tütred. Ilmaolud meie reisi ei mõjuta, sest nagu öeldud, marsruut on meile tuttav, mille kinnituseks tuleb esitamisele Vanaviisi valss.

Võrokeste tants
Meite mehed ja mamma tütred
Vanaviisi valss

Kallid reisijad, oleme jõudnud Hispaaniasse, Zamorasse. On aasta 2001. Vikerkaare tee viib meid kokku toreda naisrühmaga Kirilind. Järgmiseks paariks tantsuks usaldame naised kokpiti - esitamisele tulevad Uhti, Uhti ja Vigala reilender.

Meie reis jätkub Mulgi polkaga. Kui Wõrokeste tantsus jooksid mehed naiste järel, siis nüüd rullub teie ees lahti sootuks teist laadi suhtemäng. Seejärel panevad tüdrukud taas oma võlud mängu tantsus "Tule aga tule". Et meie lennukiirus ei raugeks ja siht silme ees püsiks, hoiame kurssi "Tantsukingadega", mida esitab Vikerkaare tervikkoosseis 16 paariga.

Mulgi polka
Tule aga tule
Tantsukingad

Head reisijad, oleme jõudnud tagasi Baltikumi. 2009 aasta Europeade´i Leedus, Klaipedas nautisime koos Põlvamaa Ruusa rühmaga Reilender. Suurima hea meelega kutsume nad pardale ning laseme mootoritel edasi tuksuda lõbusa reilendri tantsu saatel.

Aitäh Reilendrile. Vikerkaar on õnnelik, et on olemas Europeade, mis on meid kokku viinud paljude toredate tantsijatega. Nii õnnelikud, et mehed otsustasid Europeade´i Eesti isa Valdo Rebase Kosjaloo saatel koguni kosja minna. Siiski vajavad mehed vahel aega ka omaette olemiseks. Mida nad selle ajaga peale hakkavad, näeme juba tantsus "Öised orjad". Kuid pikalt ei saa me ühe mootori ja tiivaga lennata nii, et Kosjatantsus tulevad taas mängu naised. Kuidas Vikerkaare meestel kosjad lähevad, näeme juba tantsus. Igatahes 8-aastane Sander ütleb: "Kui naist ei leia, võib panna lähimasse lehte kuulutuse, et pada otsib katelt. Siis võib abielluda sellega, kes vastab."

Kosjalugu
Öised orjad
Kosjatants

Armsad reisijad, oleme tiirutamas Tabivere kohal. Täname teid meeldivaks reisiseltskonnaks olemise eest. Pehme ja ilusa maandumise teeme tantsuga Usaldus, meenutades unustamatut üldtantsupidu Meri.

Usaldus

Suur aitäh kõigile, kes on aidanud kaasa Vikerkaare juubeli korraldamisele.

Kohtumiseni Tabiveres!

14. veebruar ehk järjekordne juubelitantsulaager vol.2

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis Ruusa sünnipäeval setude poolt pakutud puskar oli teinud oma töö.
Kuid päeva entusiasmi see oluliselt madalamale ei suutnud viia.
Teada oli, et Janeli peab täna sünnipäeva ning väike kosutav šampuselonks aitaks päeva alustada, kuid ohhh häda! Pidu lükkus treeningpäeva lõppu ning „vana kroonilise alkohooliku maks” kuivas juba tõsiselt. Aga olgu- elame üle, mees peab olema tugev!

Täna siis saime liita oma kontsertkavaga ka Mati ja Külli lennu- ja tantsuteemalised vahetekstid Janeli ettekandes, mis mõjusid haaravalt ja panid kuulama Vikerkaare pühapäevaselt lärmaka pundi.

Alvari kehastatud fotoreporter vastas täielikult Euroopa normidele.

Lasime programmi hammaste vahelt läbi ja kordasime seal, kus vaja.
Väikseid pause ilmestas enesetühjendusvõimaluste otsimine, kuna koolimajas käisid santehnilised tööd ja potile lähenemisvõimalus oli piiratud. P.S. töömehed üritasid riideruumist basseini tekitada ning tänu Kati juhuslikule sealviibimisele sai hullem ära hoitud.Kõige rohkem said tunda külma vee värskust Ennu riided.

Kontsertprogramm hakkab ilmet võtma ja veel paari kokkumängu tulemusena saab sellest meile endilegi täitsa söödav kraam.
Kella kaheks oli seekordne lennureis lõppenud- sihtkohaga Janeli sünnipäev.

Raivo poolt korraldatud saunavärk endises Mägra majas oli boonus.
Tantsitud- pestud- kainenenud!!

Ilo