Vikerkaare 20.juubel

See on siis nüüd tehtud.
Ettevalmistused selleks peoks algasid juba eelmise aasta numbri sees. See selleks, aga nüüd meile nii olulisest sündmusest lähemalt.
Kell 10 hommikul olid kohal esimesed vikerkaarlased, kes kohe asusid saali kaunistama, tehnikat seadma, kroonikat sättima, t- särke ja muud riidekraami üles seadma. Kriburada nagu töökaid sipelgaid ikka, ilmus uusi vikerkaarlasi aina juurde.
Kell 14 toimus meil kontserdi läbimäng nii, nagu pidi see toimuma meie õhtusel juubelikontserdil. Sai korratud eraldi lavale ja lavalt maha tulekuid, et kõik ikka sujuks viperusteta. Proovi lõppedes ootas meid seljanka ja nagu ikka Leale iseloomulik ja meile eriti mokkamööda- kringel. Aitäh Lea!
Kell 16 olime me naised juba Leal abis köögis vaagnaid sättimas. Sai tehtud suurel hulgal heeringavõileibu, pasteedileibu astelpajumoosiga, täidetud profitroole juustu- küüslaugukreemiga. Lavašširullid, spinati- kartulirullid, salatikorvikesed said samuti kõik kenasti vaagnatele seatud. Lisaks puhastatud mitmed vaagnad melonit, õunu, pirne, viinamarju. Suur pajatäis morssigi sai kokku segatud. Kõik ikka selleks, et oleks midagi suhu pista ja oleks ka kena silmal kaeda.
Kell 18, kui oli peo algus kellaaeg, olime kõik täisvormis ja natuke ka „närvis”, et kas ikka kõik sujub ja ega sammud sassi lähe ja pöörded õigele poole saavad keeratud. Ühiselt otsustasime akadeemilise veerandi kasuks, sest ilmaolud olid vägagi tuisused ja tahtsime et kõik külalised saaksid täiskontserdist osa.
Kontserdist endast kirjutada nagu ei tahakski, sest kõik sujus, olime õigel ajal õiges kohas ja sellises mõnusas õhkkonnas see kontsert kulgeski.
Lisaboonusena palusime tantsida meie kavas „Kirilinnu” naisrühmal ja „Reilender” segarühmal.
Enne meie kontserdi viimast tantsu tänasime ka oma endisi ja praegust juhendajat, muusikuid, sõpru, toetajaid....
Kauni „Usalduse” tantsuga panime me oma akadeemilisele osale punkti.
Sõnavõttude ja õnnitluste kord jõudis kätte meie külalistele. Eriliselt tegi head meelt kohale tulnud külaliste suur hulk. Meid oli tõesti palju sõpru õnnitlema tulnud.
Ilo kui meie rühmavanem, sai pilli, mis tal veel muusikainstrumentidest puudu oli- jaurami! Nüüd peaks kord ja rütm majas olema!
Juhatus täies koosseisus sai veel rühmalt üllatuskingituse- Vikerkaare logoga õllekruusid, et järgmistel juhatuse koosolekutel oleks kust keelekastet rüübata.
Õnnitlusvoor lõppenud, suundusime šampanjapokaale kõlistama. Senikaua sai seatud saali juba laudade read, kuhu vahva baaridaam kandis lauale valmis sätitud vaagnad hea ja paremaga.
Vikerkaar sättis end kenasti lava ette, sest fotosessioon oli ka vaja läbi viia ja ühtlasi oli väike kingitus vikerkaarlastele- kruus koos rinnamärgiga, mõlemad Vikerkaare logo ja juubeli numbri 20 kirjaga.
Pidu kulges tõusvas joones, bänd „ Tuulest viidud” Tartust oli end kenasti lavale seadnud ja juba kõlaski kutse tantsule. Olgem ausad, tantsijate seltskonnaga on tore pidutseda, sest sellist lauset kasutada ei saa, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, sest meie puhul see lihtsalt ei kehti.
Külalised nautisid pidu nagu meiegi, kiitusega kitsid ei oldud.
Suurte ovatsioonidega võeti vastu Ilo ja Aivari poolt lauale kantud tort.
Tort oli võrratu nii silmailult kui maitsemeelelt.
Vaikselt sätiti end aegajalt koduteele, sest tuisul oli oma mõte maanteedega ja ega kell liikus ka ikka aina lähemale uuele päevale.
Vapramad meist võtsid hommiku vastu peomajas, sest maja pidi jääma täiesti korda ja kuna see ka nii oli, siis eriti rahul juhatajaproua üritas meid „ära rääkida” et hakake käima Tabiveres tantsimas.
Juubelikontsert- koos kõigi külaliste ja meie endi arvamustega- õnnestus igati.
Aitäh kõigile osavõtnutele ja kohtumiseni järgmisel peol!