Vaja oli nimelt vastu võtta üks turismigrupp, näidata neile Eesti rahvatantsu ja mitte ainult näidata, vaid nad ka kaasa haarata. Kuna eelnevalt oli juba äraütlejaid, siis oli hääl telefonis kaunis kurb.
Ei andnud minagi talle suuremat lootust, kui lubasin tagasi helistada ja uurida, kuidas meie rühma liikmed sellesse suhtuvad. Juhendaja Aivar ei mõelnud rohkem, kui kulus aega lumetriibu sulamiseks 90 kraadises piirituses ja vastas kärmelt, et aeg on küps ja tema on nõus.Jah, ei pidanud keegi pettuma. Tulemuseks sai õnnelik naisterahvas Antoniuse õuest minu kõne ja jaatava vastuse. Ülevoolav tänulikkus pole üldsegi paha. Ja juhtus nii, et mina kehv ärimees, ei rääkinudki rahast, aga teine osapool hoolitses selle eest ning rühma kasin rahakott sai täidetud kroonikopikate näol, mis vägagi marjaks ära kuluvad.
Et õnn oleks lõplik, teatas Viljar, et tema tädil suur sünnipäev ja kas me ei tahaks peale Antoniuse õue esinemist väikse tiiru Volgas käia, kus juhuslikult samal õhtul pidu käimas . Üksmeelne otsus andis ka sellele küsimusele jah vastuse.
Niisiis jõudsime kõik õnnelikult Antoniuse õue ja kerges sabinas olime valmis meid ootava publiku ette astuma. Pillimees Aivar Teppo täitis meie muusikalise poole rahvalikes sammudes ning autoritantsudes aitas välja Aivari makk.
Noh, algus ei olnud just paljutõotav ja Oige-vasembaga sissetulek jättis kokku kogunenud turistid suhteliselt külmaks. Aga aeg ja manustatud Vana-Tallinn tegid oma töö ja peale nende korralikku läbikloppimist tantsupõrandal, jäid nad väga rahule nagu selgus hiljem tagasiside korras.
Jahaa ja nüüd kähku tädi juurde. Pisike ruum ja meie ümber kogunenud sünnipäevarahvas oli äärmiselt soe ja kaasatulev. Tädi jäi väga rahule ja meie saime ka mõnusa tunde sisse, et saime kedagi nii siiralt üllatada, sest vahva Viljari tädi ei osanud meid ju oodata! Suprise!
Tegusid tegid:
Kristi, Aivar, Ilo, Külli, Kai, Kati, Raivo, Andres R, Viljar, Anneli, Janeli, Tõnu, Lea
