Päevakeskus Tähtvere tähistas 29. jaanuaril Maimu Janiski 75. juubelit. Selle tähtsa päeva puhul otsustasime rahvatantsurühm Vikerkaarega teha kallile Maimule üllatuse. Nimelt on juubilar ”Vikerkaare” esimene juhendaja. Rõõmuga olid nõus tulema ka need tantsijad, kes Maimut isiklikult ei tunne. Esitusele tuli kolm tantsu- Tuljak, Vanaisa polka, Meite mehed- mida omal ajal Maimu käe all usinasti õpitud sai. Noorimaks külaliseks oli tantsijatar Ulvi tütar Kaisa, kes kibeles samuti tantsupõrandale. Pärast pidulikku osa kuulutati välja nö. vaba lava. Ilma pikema jututa tormasid lavale meite mehed, et tantsida Härjatantsu. Nendega liitus ka Vello Nõmmik, kes on samuti Maimu rühmas jalga keerutanud. Selgus, et Vello on olnud usin õpipoiss, sest tantsu meenutamisega raskusi ei tekkinud. Kui tantsu oli juba küll ja rohkemgi vihutud, oli aeg tordiga maiustada. Selle imekauni ja maitsva tordi tegi valmis Lea, kaunistasid aga Raivo, Kristi ja Viljar. Laulu ja tantsu saatel kestis pidu hiliste õhtutundideni.
Palju õnne ja tervist ning jätkuvat kerget jalga Maimule!
Thursday, January 29, 2009
Monday, January 26, 2009
26. jaanuar Gildi apteegi üritus
Gildi apteegil on traditsioon korraldada iga-aasta alguses nö. apteegi vastuvõtt Gildi Polikliiniku maja rahvale.
Omapärane pakkumine tuligi seepärast läbi Zentiva ravimfirma ja Gildi apteegi juhtkonna poolt, et kas „Vikerkaar” saaks väikest üllatusesinemist korraldada. Mõned tantsud+ natuke koos arstkonnaga.
Üllatus moment oli olemas, sest rahvatantsijaid ei osanud küll keegi oodata, eriti tantsivaid ravimesindajaid (Ilo, Kati), kes muidu igapäevaselt ainult tööjuttu puhuvad. Apteegi üllatusesinejad nagu tundus, on alati hästi vastu võetud nagu meidki.
Kohe hoogsa Kosjalooga alustanud, Vanaisa polkaga jätkanud. Keerutanud jalga arstidega Kikkapuu muusika saatel, suunati meidki sujuvalt kohvilaua poole, mis oli vägagi suursuguselt kaetud hea ja paremaga. Ei puudunud soolased- magusad tordid, puuviljad, snäkid. Pakuti head ravimteed nagu korralikule apteegile kohane, ei mingit kohvi!!!
Üritusele panime väärika punkti nagu paljudele „Vikerkaare” esinemistele Tuljakuga.
Arstidelt on siiani küll ainult positiivseid emotsioone tagasisidena meieni jõudnud.
On siis meilgi hea tunne, et saime pakkuda seda, mida hästi vastu võeti ja mida hea sõnaga meenutatakse.
Omapärane pakkumine tuligi seepärast läbi Zentiva ravimfirma ja Gildi apteegi juhtkonna poolt, et kas „Vikerkaar” saaks väikest üllatusesinemist korraldada. Mõned tantsud+ natuke koos arstkonnaga.
Üllatus moment oli olemas, sest rahvatantsijaid ei osanud küll keegi oodata, eriti tantsivaid ravimesindajaid (Ilo, Kati), kes muidu igapäevaselt ainult tööjuttu puhuvad. Apteegi üllatusesinejad nagu tundus, on alati hästi vastu võetud nagu meidki.
Kohe hoogsa Kosjalooga alustanud, Vanaisa polkaga jätkanud. Keerutanud jalga arstidega Kikkapuu muusika saatel, suunati meidki sujuvalt kohvilaua poole, mis oli vägagi suursuguselt kaetud hea ja paremaga. Ei puudunud soolased- magusad tordid, puuviljad, snäkid. Pakuti head ravimteed nagu korralikule apteegile kohane, ei mingit kohvi!!!
Üritusele panime väärika punkti nagu paljudele „Vikerkaare” esinemistele Tuljakuga.
Arstidelt on siiani küll ainult positiivseid emotsioone tagasisidena meieni jõudnud.
On siis meilgi hea tunne, et saime pakkuda seda, mida hästi vastu võeti ja mida hea sõnaga meenutatakse.
Saturday, January 17, 2009
Tantsulaager ja Jõulupidu
17. jaanuar 2009. a oli see laupäev, mil Vikerkaar tantsis hommikust hommikuni.
Päeva alustati kell 10 meie treeningsaalis Raatuse gümnaasiumi aulas eelseisvat suvist tantsupidu silmas pidades – lihvimist vajasid nii kirvelöögid kui lauapainutused, hüpped ja sammud, pöörded ja .. – ühesõnaga, kõike oli vaja veel harjutada.
Peale tundidepikkust trenni lubati meid paariks tunniks koju ettevalmistusi tegema õhtuseks peoks - mõni küpsetas, mõni lõikus salatit, mõni tõi keldrist kurgipurgi, kuigi enamik läks lihtsama vastupanuteed ja tõi poest valget, punast, kibedamat ja magusamat keelekastet – mis polnud üldse halb valik.
Kell 19-20 kogunetigi tuttavasse Vahi tarre Võru mnt veerel, laud oli lookas, muusika mängis, tantsijad istusid, saun oli külm. Aeg möödus, laud oli ikka lookas, pudelid olid poolikud, tantsijad enam ei istunud – lauldi, tantsiti, mängiti, saun oli juba leige.
Hoolimata sellest, et oli 17. jaanuar või just sellespärast, et oli 17. jaanuar astus tuppa keegi karvane vana, kes tahtis luuletuse või mingi muu etteaste näol kinke välja jagada – jõuluvanast oli asi ikka väga kaugel – hall karvamüts, hall karvamantel, hall habe, must pungil suur kilekott. Kinkide põhjal võis arvata, et tegu on siiski jõuluvana kauge-kauge sugulasega. Igatahes nimesid ta teadis ja enda juurde kutsus – tantsiti, lauldi, luuletati, istuti põlvel ja oldi lihtsalt ilusad.
Kingid käes, hall vana kadunud, saun soe – oli aeg õigeks pidutsemiseks. Kangemad tantsijad pidasid vastu varajaste hommikutundideni, nõrgemaid ei olnudki.
Päeva alustati kell 10 meie treeningsaalis Raatuse gümnaasiumi aulas eelseisvat suvist tantsupidu silmas pidades – lihvimist vajasid nii kirvelöögid kui lauapainutused, hüpped ja sammud, pöörded ja .. – ühesõnaga, kõike oli vaja veel harjutada.
Peale tundidepikkust trenni lubati meid paariks tunniks koju ettevalmistusi tegema õhtuseks peoks - mõni küpsetas, mõni lõikus salatit, mõni tõi keldrist kurgipurgi, kuigi enamik läks lihtsama vastupanuteed ja tõi poest valget, punast, kibedamat ja magusamat keelekastet – mis polnud üldse halb valik.
Kell 19-20 kogunetigi tuttavasse Vahi tarre Võru mnt veerel, laud oli lookas, muusika mängis, tantsijad istusid, saun oli külm. Aeg möödus, laud oli ikka lookas, pudelid olid poolikud, tantsijad enam ei istunud – lauldi, tantsiti, mängiti, saun oli juba leige.
Hoolimata sellest, et oli 17. jaanuar või just sellespärast, et oli 17. jaanuar astus tuppa keegi karvane vana, kes tahtis luuletuse või mingi muu etteaste näol kinke välja jagada – jõuluvanast oli asi ikka väga kaugel – hall karvamüts, hall karvamantel, hall habe, must pungil suur kilekott. Kinkide põhjal võis arvata, et tegu on siiski jõuluvana kauge-kauge sugulasega. Igatahes nimesid ta teadis ja enda juurde kutsus – tantsiti, lauldi, luuletati, istuti põlvel ja oldi lihtsalt ilusad.
Kingid käes, hall vana kadunud, saun soe – oli aeg õigeks pidutsemiseks. Kangemad tantsijad pidasid vastu varajaste hommikutundideni, nõrgemaid ei olnudki.
Sunday, January 11, 2009
Pireti vanaisa 80.juubel
11. jaanuaril 2009 sai Pireti vanaisa 80-aastaseks ning toredad Vikerkaarelased ei pidanud paljuks tulla Jõgevale teda sünnipäeva puhul paari tantsuga üllatama.
Pidu, kestnud juba mõnda aega, sai hoopis uue hingamise, kui justkui eikusagilt ilmusid järsku piduliste silme ette rahvariideisse ehitud Ingrid, Andres, Kristi, Olav, Viljar ja Piret. Ennast viisakatele inimestele kohaselt tutvustanud ja sünnipäevalast õnnitlenud, võis tantsusammud valla päästa. Esitusele tuli kolm tantsu:„Vanaisa polka”, „Kosjalugu” ja „Tuljak”.
Seda, et tegu oli tõsise üllatusega, võis välja lugeda sünnipäevale kogunenud inimeste silmist – iseäranis liigutatust võis aimata juubilari olekust, kes tõstis käe silmade juurde, et pühkida sinna ilmunud pisarad. Nagu arvatagi võis oli kõigil külalistel ja eriti sünnipäevalapsel muie suunurgas ja käed plaksutamas- üllatus oli tõesti suur.
Kui kolm hoogsat lugu tantsitud, tegime veel sünnipäevalistega ühe „Perekonna valsi”. Nii said jalga keerutada ka need, kes muidu sellega väga ei tegelegi- seegi meeldis kõigile väga.
Pärast suurt üllatust, said ka tublid tantsijad proovida sünnipäevakooki ja –kohvi. Nii saigi keha veidi jahutada ja kulutatud kalorid asendada.
Igatahes üllatus oli tõesti ettearvamatu ja suurepärane, et kuulsin veel kuidki hiljem kiidusõnu. Tänu teile!
Pidu, kestnud juba mõnda aega, sai hoopis uue hingamise, kui justkui eikusagilt ilmusid järsku piduliste silme ette rahvariideisse ehitud Ingrid, Andres, Kristi, Olav, Viljar ja Piret. Ennast viisakatele inimestele kohaselt tutvustanud ja sünnipäevalast õnnitlenud, võis tantsusammud valla päästa. Esitusele tuli kolm tantsu:„Vanaisa polka”, „Kosjalugu” ja „Tuljak”.
Seda, et tegu oli tõsise üllatusega, võis välja lugeda sünnipäevale kogunenud inimeste silmist – iseäranis liigutatust võis aimata juubilari olekust, kes tõstis käe silmade juurde, et pühkida sinna ilmunud pisarad. Nagu arvatagi võis oli kõigil külalistel ja eriti sünnipäevalapsel muie suunurgas ja käed plaksutamas- üllatus oli tõesti suur.
Kui kolm hoogsat lugu tantsitud, tegime veel sünnipäevalistega ühe „Perekonna valsi”. Nii said jalga keerutada ka need, kes muidu sellega väga ei tegelegi- seegi meeldis kõigile väga.
Pärast suurt üllatust, said ka tublid tantsijad proovida sünnipäevakooki ja –kohvi. Nii saigi keha veidi jahutada ja kulutatud kalorid asendada.
Igatahes üllatus oli tõesti ettearvamatu ja suurepärane, et kuulsin veel kuidki hiljem kiidusõnu. Tänu teile!
Subscribe to:
Posts (Atom)