Õnneks mitte B rühma omad. Seega sai end mõnusalt sisse seda, kuulata kooride hääleharjutusi ja vaadata teiste rühmaliikide ponnistusi tantsuplatsil. Ja muudkui oodata ja oodata. Vahelduseks lubati ju küll, et saab heisata purjed ja seilata mõnusalt sellel väikesel lombikesel, mida elvalased järveks peavad, kuid lubaduseks see vaid jäi.
Purje heiskamisega läks nii kaua aega, et meie juba tantsuplatsil. Seega saime vaid kosutava soojendusmarsi ümber selle järvekese, millel seilata lootsime. Ja jälle oodata. Ootamise vahepeal tegi Külli kõikidele pikajuukselistele ilusad patsid pähe.
Ainult Aivar millegipärast keeldus nii hea juuksuri teenusest.
Lõpuks lubati siis meie rühmaliigid tantsuplatsile. Kõigepealt õppisime naisrühmadega tuld loitsima. Tammusime küll ümber kokku kogutud puuhunniku, kuid põlema see palja loitsuga ei läinud mitte. Saime vaid jalad poriseks. Siis pandi meid ringidesse nii ja teisiti, et “Tuljak” maha tantsida. Lõpuks jäädi ka kaks korda läbitehtud “Kolme kandi lugudega” rahule. Ja oligi proov läbi. Saime kosutava kõhutäie kooli sööklas, panime selga rahvariided, pakkisime piknikukorv ja seadsime sammud rongkäigu alguspunkti.
No rongkäigu liikuma hakates tekkis ka juba pisike pidutunne. Muusika mürtsus, jalg tatsus, rahvas tee ääres vahelduseks veidi ka hõiskas ja lauluväljak muudkui lähenes.
Seekord oli meie loitsule toeks toodud ka igasugused asjapulgad koos tõrvikutega ning nende kaasabil sai see lõke ka süüdatud. Püüdsime leida ka võimalikult kuiva piknikuplatsi, kuhu said piknikutekkidele laotatud Lea küpsetised ja puuviljad. Supisöömisest oligi juba aega piisavalt mööda läinud, lõkke süütamine ka energiat kulutanud ja nii proovisime kõike seda head-paremat.
Kringlitükk veel pooleldi söömata, avastasime hoopis, et peab tantsuplatsile jooksma. No saigi need kaks tantsukest kiiresti kaelast ära. Tuljakuks oli küll ruumi vähe, aga eduka pakkimise tulemusena mahtusid kõik platsile ära.
Siis jälle piknikku edasi pidama ja vahelduseks sai ka koorilaulu saatel jalga keerutada. Mingil põhjusel teised rühmad vaatasid kadedate nägudega pealt kui Vikerkaar lustis.
Peo finaalis kogunesid veel kõik lauljad-tantsijad lauluväljakule ja laul “Suveöö” kõlas kõikide tormilise aplausi tõttu kaks korda. See oli nii ilus! Seda ka pealtvaatajate meelest, kes lausa püsti seisid. Ja oligi aeg anda Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeo korraldamine üle järgmisele maakonnale. Seekord siis Põlvamaale.
Kohtumiseni Põlvamaal!
Osalesid:
Külli, Lea, Kai, Aira, Anneli, Aliis, Piret, Tiiu, Ilo, Tõnu, Rauno, Raimo, Tiit, Andres, Peeter ja Alvar.
Kroonikud Piret ja Peeter
No comments:
Post a Comment