Vikerkaare lossipidu Sangastes

Ettevalmistused jõulupeoks algasid juba suve lõpul kui päike siras veel kõrgel taevas. Raske oli sellel hetkel mõelda lumest, kuusest ja jõuludest. Kuid mõte oli õhku paisatud ja nüüd oli kõigil aega mõelda, kas ta tahaks tunda end ühel õhtul lossiprouana või mõisahärrana:) Nimelt peeti plaani pidada üks vahva ja ühtlasi Vikerkaare esimene lossipidu. Jõulupidu Sangaste lossis kõlas igal juhul ahvatlevalt. Mõeldud-tehtud!

Ja nii jõudiski peale ootamatut suve lõppu ja pikaleveninud sügist kätte talv...ning jõuluaeg...Ja kauaoodatud 11.detsember. Jah just nimelt sellel õhtul toimus Vikerkaare lossijõulupidu. Ilm oli imeilus – paks lumi kattis maad ja õiget meeleolu hakati looma juba autodes. Jõululaulud kõlamas, mõnus meeleolu hinges, saabuti järjest autodega lossiõuele. Jah täiusest olidki puudu veel saanid ja hobused. Aga eks midagi peab järgmiseks korraks ka jääma:)
Lossis ootas meid ees suur peosaal koos kaunilt kaetud laudadega.

Ilo koos abilistega pani valmis muusikalise poole – kõlarid, arvutid ja juhtmemajanduse. Nii, et õige pea kõlas lossisaalis mõnus laul ja seltskond muudkui saabus...

Enne jõululauda istumist oli kõigil võimalus ennast tubadesse majutada, niisama mõnusalt aega veeta ja juttu puhuda. Või siis lihtsalt lossis ringi jalutada ja ruume avastada.
Ja, et õhtu ikka meelde jääks, sai grupipiltki ära tehtud:)


Pildile järgnes kosutav traditsiooniline jõuluõhtusöök.
Ja kus on Maie, seal on ka viktoriin – nii ka seekord:) Viktoriin oli sedapuhku jõuluteemaline – laudkonnad-meeskonnad pidid lõpetama fraase jõululauludest. Viktoriin oli väga tasavägine, kõigil on ju tuntud jõululaulud selged. Aga miks need siis õigel hetkel siiski meelde ei tule, kui jõulumehe ees seisad ja oma kinki üritad lunastada?! Viktoriini võitis laudkond, kuhu kuulusid: Ando, Alvar, Külli ja Janeli. Ja auhinnaks oli mõnus vein:)

Vahepeal ei olnud Ilogi käed rüpes istunud ning tema sulest valmis uhiuus luuletus, nö "elust enesest":
Keset Sangastet oh pime
sündimas on jõuluime.
Maie pursib luuletusi,
Alvar norib Küllilt musi.
Mati nukralt kuuse all,
kingikotist puudu pael.
Viljar tambib ümber kuuse,
see on kõige vingem luule.
Kuule kas veel metsas ruumi,
et saaks vähendada buumi,
mis on tekkind hüvast roast,
antud jumalikust loast.

Laadin kõhtu hüva kraami
kuulen jõuluvana saani,
aga mul ei ole aega,
võtan viina iga moega.

Ja siis algaski tants ja trall...Sekka mõned söögi- ja joogipausid.
Kuniks tuli kauaoodatud jõuluvana. Miks ta sellel aastal pisut säästuliku olemisega välja nägi, seda peab vist Põhjanabalt küsima, kuid kingitused olid tal siiski kaasas... Nii, et kurikuulus masu polnud seda poolt jõuludest siiski puutunud...Algas tohutu luuletuste, tantsude, laulude ja muude etteastete paraad...Kes tuletas meelde eelmise aasta luuletuse, kes koukis mälupõhjast välja mõne jõululaulu...Oli ka neid, kes põhjalikult valmistunud olid ning esinesid nüüd pika laulu või luuletusega...Igal juhul tundub, et Vikerkaarel fantaasiat ja tantsulusti jätkub ja seega läks ettekandele ka kolm tantsukava: ABBA Rootsist, kes esitas kurikuulsa „Waterloo“; Take That UK-st, kelle poolt taaselustati „Babe“ ja lõbus naistekollektiiv armsalt kodumaalt, kes esitas tantsude popurrii aastaaegadest. Lõpuks said kõik kingitused ka jagatud ja Jõuluvanagi läks minema...Kuid sellega ei lõppenud Vikerkaare pidu...Jätkus tants ja trall...Vaikselt hakkas kell lööma hommikutunde, laudadest hakkasid tühjenema ning inimesed läksid oma tubadesse magama – ega iga päev saa peale pidu kauni lossi seinte vahel uinuda...Mõned tuulasid lossis ringi ja avastasid lossi keldris käike ja ruume...Tugevamad pidasid vastu hommikuni...

Hommikusöögilauas võis olla nii mõnigi unine nägu, kuid see ei muutnud meeleolu. Nägudelt paistis rahulolu. Pidu oli vahva ja emotsiooniderohke ning mõtteid-mälestusi jätkub kauaks veel peojärgseltki:)

Aitäh kõigile,

Janeli