TeateTants – tants ühendab!

Sellise moto all korraldas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tantsimist läbi Eestimaa ja meie sõprusrühm Reilender Ruusalt pakkus lahkesti võimalust jõudude ühendamiseks. Esmaspäeva õhtul rühma postkasti vaadates käis väga vilgas elu – kes andis teada oma minekust, kes otsis veel partnerit. Paraku oli tegemist tantsuga kibekiirel tööpäeval ning karm reaalsus viis sisse korrektiivid. Nii juhtuski, et vähem kui 2 tundi enne Reilenderi etteastet sai selgeks, et Kai ja Peeter saavad osaleda. Mis siis muud, kui auto nina Põlvamaa poole ning kõne Helele, et kuhu me saabuma peaks. Suhteliselt kiiresti ja umbropsu sai valitud tants – Raabiku.
Teel möödusime ka tantsukolonnist ning sai selgeks, et enne tantsimist jõuame isegi riietuda. Kohale jõudes selgus, et Vikerkaare osalus on väiksem kui arvata – olime ainus paar, kes Vikerkaarest kohale jõudis. Kohapeal oli meid juba kenasti tantsujärjekorda pandud ning pärast tervitusi liikusimegi oma kohale ootevalmis.
Teatekaika saime nii Eestis kui Portugalis teada-tuntud tantsulõvilt Arturilt. Ja oligi minek. Natuke ootamatult, aga kui muusika mängib, siis ei ole ju muud varianti kui tantsida. Meile ettenähtud 200 meetrit said üsna ruttu läbi – kaigas järgmisele paarile ja juba jätkasidki pillimehed Raabiku asemel „Savikoja venelasega“. Pärast viimase paari tantsimist kogunes Reilender Piigaste järve äärde. Kohustuslik grupipilt ning seejärel suund Kanepisse, kus alevi keskväljakul toimus sabatants.
Et õhtuse simmanini oli veel aega, siis tegime aega parajaks maanteemuuseumis. Perepileti saamiseks lapsendasime ühe Reilenderi tüdruku. Muutsime teda natuke nooremaks ning saimegi ühe korraliku perekonna.
Õhtuseks simmaniks Karilatsi muuseumis muutus Vikerkaar natuke suuremaks – kohale saabusid Lea, Tõnu, Anneli ja Raimu. Simman ise oli lühike kuid intensiivne. Õhtul 9 paiku pakkisid pillimehed lõõtsad kokku ning oligi teatetants Põlvamaal läbi.