Augustikuu viimasel laupäeval süüdatakse Läänemere-äärsete riikide randades ja sadamates tuhandeid lõkkeid, et tähistada muinastulede ööd. Paljudes kohtades Eestimaa siseveekogude ääres süüdatakse samuti lõkkeid...
Muinasajal kasutati mere ääres märgutulesid, et meremehed leiaksid tee ohutusse sadamasse või randa. Tulede eest hoolitsemine oli juba viikingite ajal rannakogukondade kohustus.
Nüüdisajal süüdatakse Läänemere ääres muinastuled selleks, et näidata mererahva ühtsust ja tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Tuled läidetakse, mälestamaks neidki, kes igaveseks merele jäänud. Muistsete märgu- ehk iidetulede süütamise tava taaselustati 1992. aastal Soomes. Iidetulede süütamise õhtut hakati nimetama muinastulede ööks.
Laulu-mänguselts Helin tegi Vikerkaarele ettepaneku tulla esinema 27. augustil Melliste järve äärde.
Saime kokku Kati ja Ilo juures kell viis õhtul. Seitse paari vikerkaarlasi. Raudtee ja Väike kaare tn nurk oli palistatud erinevat marki autodega. Jutud aetud, võeti siht Mellistesse. Kes sõitis otsejoones Räpina maanteele, kes läks sõiduriista ära viima, et siis kaasreisijana mõnes teises masinas edasi liikuda. Kohtusime Melliste poe juures, kust siirdusime Kristi juurde Äärekopli tallu.
Tantsisime tallad soojaks upsijate ehitatud ilusal vastsel laval. Proov toimus lugemise ja Ilo lauluviisi saatel, sest CD tegi krõps! ja katki see oligi.
Õhtul rahvariided selga ning startisime Mellistesse. Autoderivi peopaika viiva tee ääres oli päris pikk ja rahvast hulgaliselt. Ilm oli mõnus – tuulevaikne ja suviselt sume. Kristi ja Aivar saabusid esinemiskohta uue plaadiga.
Vikerkaar esitas kahes plokis kokku 4 tantsu: Meremeeste valss, Kosjatants, Mulgi polka ja Kosjalugu. Enne teist plokki tantsisime lõõtspilli- ja kandlehelide saatel Kaera-Jaani. Tantsuplatsi ebatasasus, auklikkus ja kallak järve suunas nõudis päris palju tähelepanu ning jalgade tervena hoidmist. Aga oli lõbus ja publikule meeldis. Tegime paar ühispilti. See oli Vikerkaare 2011. aasta suve viimane avalik esinemine.
Esinesid veel näitsikud noortebändiga.
Peagi hakkas hämarduma ning läideti küünlad, tõrvikud ja tulepakud. Paadimees süütas tuled ka järvepinnal. Kaugemal kallastel põlesid lõkked. Midagi müstilist puges hinge...
Romantilist tunnet lisas Haaslava Meeskoori topeltkvartett Kalev Lindali juhatusel. Põnev oli kuulata musikaalsete meeste laulu ja jälgida tulede mängu...
Kohalikud naised olid küpsetanud erinevaid õunakooke. Kes soovis, sai degusteerida ja paberile panna oma lemmikkoogi numbri. Hiljem kuulutati välja parim kook ja selle meister. Pakutu oli tõesti väga maitsev.
Vikerkaare suurem pidu jätkus Kristi juures Äärekopli talus ja saunas...
Ruth
No comments:
Post a Comment