12. juulil 2009 toimus Minieuropeade, seekord Kohilas. Meie rühmast võttis osa 10 paari (Külli ja Ilo, Katrin ja Raivo, Lea ja Tõnu, Janeli ja Andres J., Piret ja Jaanus, Aira ja Aivar, R-R., Helle ja Tiit, Maie ja Ivo, Ruth ja Raimu ning Tiiu ja Andres) pluss akordionimängija (Tiia). Klaipedasse Europeadele sõitjatest puudus Kristi. Päev oli päris ilus päikesepaisteline, vahepeal veidi tibutas, kuid see ei seganud meie tantsimist.
Kogunesime Kohila Lipuväljakule, seal loeti rühmad üle ja siis suundusime kooli staadionile, kus kohe algas põhitantsu proov. Meie rühm pandi ette ritta koos Kolumatsiga, kuna Valdo Rebase arvates tuli meil paremini välja, kui teistel. Põhitantsuks oli tantsupeo repertuaaris olnud „Killadi-Kõlladi“, sest seda tantsu õpiti aasta otsa tantsupeoks ja ei pidanud eraldi õppima hakkama. Valiktantsud esitasime Hageri hooldekodu õuel, milleks meie võtsime „Tantsukingad“ ja „Oi Külad, oi kõrtsid“ ning lõpuks tantsisid bussikoosseisud koos „Oige ja Vasembat“. Pärast põhitantsu proovi, vahetasime riided, lõunatasime ja sõitsime Hagerisse. Seal oli publikut kasinavõitu, enamus olidki rahvatantsijad, kuid loodame, et suutsime hooldekodu elanike argipäeva veidi rõõmsat vaheldust tuua. Hagerist naasnud, kogunesime mõne aja pärast rongkäiguks. Rongkäigus tahtis Valdo Rebane näha palju tantsimist, mitte lihtsalt kuiva käimist, reilendri samm tuli kõigil hästi välja. Rongkäiguga jõudsimegi lipuväljakule, kus valikrühmad, mille hulka ka meie kuulusime, esitasid „Killadi-Kõlladi“. Teised rühmad tantsisid ühe tantsu omal vabal valikul. Kui kõik rühmad olid ennast näidanud toimus peaproov ka kingituste üleandmises.
Veetsime veel pärast enda esinemist mõnusasti murul aega teisi rühmi vaadates. Koduteel tegime peatuse Kosel, kus rõõmustasime rahvariiete ja väikese tantsuga (Tiiu ja Raivo) sealse baari töötajaid, kes igavlesid külastajate nappuse tõttu. Alles tükk aega hiljem jõudis Kosele teine auto, nad olid vahepeal nimelt ära eksinud ning metsapeatuse teinud ja seal “karuga” võidelnud, mis on täitsa tõsi, sest karu küüne jäljed ilustasid Jaanuse põske. Siis tegid Kati ja Raivo veel ühe tantsu baari töötajatele.Koju jõudsime pimedas, olime väga väsinud kuid õnnelikud.
No comments:
Post a Comment