Tartu Laulupidu toimus 13. juunil 2009. Nagu aru saada juba peo nimetusest - Tartu Laulupidu - olid rahvatantsurühmad kaasatud laulupeole just esinemiseks laulukooride saatel. Vastavalt sellele olid ka segarühmadele esitamiseks valitud enamus tantsusid, mida tantsitakse just kooride laulmise saatel. B-rühmade ja seega ka Vikerkaare põhitants oli Usalda. Kungla Rahvast ja Tuljakut tantsisime aga laululava küljel kitsal platvormil. Tantsude liikumisseaded olid rahvatantsuansambli Tarbatu juhendaja Jaanus Randma poolt koostatud nii, et oleks võimalik tantsida sellisel kitsal platvormil. Nende 3 tantsuga piirduski meie esinemine. Aga sellest ei olnud midagi, sest põhirõhk oligi ju laulul ja laulmisel, tähtis on ikkagi koosolemine, koostantsimine. Tartu Laulupeol oli Vikerkaar esindatud 10 paariga: Andres J-Ulvi, Alvar-Piret, Ivo-Maie, Ilo-Janeli, Andres R- Tiiu, Tõnu-Lea, Tiit-Külli P, Raivo-Kati, Enn-Ingrid, Anneli-Viljar.
Nüüd siis muljetest lähemalt.
13. juuniks ennustati sajust ilma ja nii see läkski…
Juba hommik oli üleni pilves, ähvardas iga hetk sadama hakata. Jõudnud lauluväljakule, kus kell 10 algasid proovid, algas ka vihmasadu, mis väikeste vahedega kestis õhtuni, peaaegu laulupeo lõpuni välja. Kell 14 pidi meil algama tantsu Usalda peaproov, aga see jäeti ära, kuna nii suures vihmasajus ei olnud mõtekas tantsida. Olime juba niigi küllalt märjad ja külm hakkas lõputute ootamiste pärast. Rahvariided, vihmakeebid küll peal, olid ju kõigil seljas, pastlad jalas. Võib isegi öelda, et vihmakeep oli ilmaolude sunnil ka laulupeo nn moerõivas.
Rongkäigu algus oli aga alles kell 18, mis algas Maarja kiriku hoone eest.
Et kuskil kuivas istuda ja jalgu puhata, kutsus Lea meid Tähtvere päevakeskusesse, kus ta ise töötab kokana. Mis meil selle vastu sai olla - kuum kohvi, tee ja midagi teravat kulus väga ära. Sai sooja ja oli mõnus äraolemine enne rongkäigu algust. Suured tänud Leale!
Rongkäiguks rivistumine algas kell 17.15, Vikerkaare kogunemiskoht oli Kuperjanovi tänaval, kuhu siirdusime õigeks ajaks. Jälle ootamine ja vihmas seismine… ja siis hakkas rongkäik vihma trotsides sammuma lauldes lauluväljaku suunas. Tiheda vihmasaju tõttu oli aga üsna vähe pealtvaatajaid, nii et hirm oli suur, et ka lauluväljakul vähe rahvast laulupidu jälgimas. Aga see hirm oli asjatu, sest lauluväljaku pingiread olid vaatajatest täis.
Vaatamata närusele ilmale laulupidu sai peetud, võib öelda, et laulupeovaimustuse sai nii publik kui ka Vikerkaar kätte. Seda näitasid ka kordamisele tulnud tantsud ja laulud. Meie repertuaarist läks kordamisele muidugi Tuljak. Kes teab, kas rohkem laulu või tantsu pärast, aga küllap publik nautis mõlemat. Ka laulupeo lõpp oli ülev ja tekitas juba ootustäreva tunde Tallinna tantsupeole minekuks.
Ilmastiku vastu ei saa keegi ja seekord see meid ei soosinud. Vikerkaar ja kõik laulupeol osalejad tantsisid/laulsid ekstreemsetes oludes, kuid vaatamata kõigele oskasime laval särada ja andsime endast parima. Seda näitas ka just publik, kes vapralt pidas vastu laulupeo lõpuni.
No comments:
Post a Comment