Vikerkaare esinemine Kohtumajas 19.detsembril 2008

Vikerkaarlastele algasid jõulupidude üritused juba 19. detsembril, mil olime kutsutud esinema Kohtumajja kohtumõistjate jõulupeole. Muidugi saime kutse esineda nii suursuguses kohas ja nii tähtsatele isikutele tänu Tiiule, kes töötab meil Kohtumajas personaliosakonnas. Vikerkaart esindasid ja hoidsid latti kõrgel Tiiu – Andres R., Maie - Ilo, Tõnu - Lea, Tiit - Ingrid, Piret – Viljar, Kati – Raivo .

Tantsukavva oli meil võetud 4 tantsu : Kosjalugu, Vanaisa polka, folkloorne tants Aleksandra valss ja Meremeeste valss. Meremeeste valssi aga hakkasime õppima alles sellel sügisel, kuna see tants on ka 2009. a tantsupeo repertuaaris. Meremeeste valsiga esinesime esimest korda publiku ees ja see oli justkui tantsu kinnistamine tantsupeo ülevaatuseks jaanuaris 2009.

Publik ei olnudki nii tõsine ja akadeemiline kui arvata võis, vaid elasid meie tantsudele hoogsalt kaasa. Viimaseks tantsuks valisime folkloorse Aleksandra valsi, mille esitamise lõppedes palusime ka publikut meie tantsuringi tulla – igaüks võttis pealtvaatajate hulgast omale paarilise ja tantsisime üheskoos uuesti selle tantsu. Kõigile meeldis koostantsimine, oli väga lõbus, sest tantsimise ajal toimus ka ju paarilise vahetus, mille käigus sai ka uue paarilisega paar sõna vahetatud . Jäime oma esinemisega väga rahule ja et ka publik meiega rahule jäi, on ju näha piltidelt.

Tantsud tantsitud – üllatati meid meeldivalt. Tänusõnad Vikerkaare tantsijatele ütles Tartu Maakohtu kohtu esimees hr Donald Kiidjärv, kes isiklikult andis igaühele kätte ka väikese jõulukingituse koos nimelise tänukaardiga, milles ka vastavasisuline tekst :

Avaliku teenistuse seaduse § 79 lg 1
punktide 1 ja 3 alusel
avaldame tänu meeleoluka esinemise eest
Tartu Kohtumajas.

Tartu Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Tartu Halduskohus
19.12.2008

Tampere 17, 18, 19. oktoober 2008

Sõit Tallinna algas nagu Vikerkaarele kohane. Buss oli täis mõnusat suminat, mida ei suutnud summutada muud bussihelid. Bussijuht Hanno oli ülim sõbralikkuse kehastus ja rahulikkus ise.
Tee peal pidasime kütusega varustamise peatusi ning jõudes Tallinna, jäi meil rahulikult lisaaega igasuguste varude täiendamiseks.
Sadamas kohtusime oma sõbra Tartu Tarmoga, kes oli nagu alati lahkelt valmis meid oma pillimänguga toetama. Natuke veel ja olimegi laevas, kus veetsime mõnusalt aega oma varusid nosides ja mahedat keelekastet peale võttes. Hetk, peale laeva väljumist alustas mängimist laevamuusik ja Vikerkaar ei lasknud ennast mitu korda paluda ja nii iga natukese aja tagant lisanduski tantsupõrandale järjekordne uus hoogne paar. Sai ikka omajagu veheldud ja muusiku väsides asendus elav muusika päris laheda diskolaadse muusikaga. Õhus hõljusid kõiksugu kerged aurud, kui maabusime Helsingi sadamas ning õhtune, üpriski tuuline ja kõle ilm võttis meid vastu.
Ootasime kuni Hanno bussiga järjekorrast välja sai ning seni soojendasime endid kord hüpates kergelt üles, kord laskudes alla ja olime üpriski tänulikud, jõudes bussi kodusesse soojusesse.
Irja ootas meid rõõmus naeratus suul ja keha täis tegevuslusti.
Öö möödus nagu Vikerkaarele kombeks saanud, iga minutit koosveedetud ajast maksimaalselt võttes.
Hommik võttis meid vastu mõnusa kõnekõmina ja toiduvalmistamise lõhnadega.Toibusime aeglaselt mõnusalt aurava kohvi ja kihiliste võileibade toimel. Ühesõnaga- hommikupoolik õnnestus mõnusalt maha jahutada.
Saime ennast korralikult koguda ja võtta ette lõunasöögi reisi linna, kus pidime järjekordselt murduma pakutava toidurohkuse ja raskuse kätte.
Jõudes tagasi Irja juurde hakkasime sättima ennast simmanile. Kes veel triikis- traageldas oma pluuse, kes kohmitses pastlapaelte kallal. Igaljuhul lõpuks me olime valmis.
Aivar oli meid folkloorsete tantsudega korralikult varustanud, nii et las minna...
Seekordne simmanikoht oli väike ja niru, meenutas pankrotti mineva lasteaia saali, kujult Statoili hot-dogi.Vaatasime ei tea juba mitmendat korda oma repertuaari ja arutasime ka Tartu Tarmoga, kuidas aega võimalikult lahedalt jagada.
Esimesed külalised lasksid ennast seekord kaua oodata ja ega neid palju rohkem tulnudki. Esinesime väiksearvulise, kuid üpriski nõudliku publiku ees. Mängud ja tantsud sütitasid neidki, nii et rong läks lõpuks tavapäraselt veerema. Meile avaldati tänu ja oodatakse tagasi järgmise aasta oktoobrikuus. Jõudes tagasi Irja juurde, möödus õhtune aeg nagu ülekiirendatud stopper. Väsinud pea vajus patja ja ükski liigne mõte ei seganud uinumist.
Järgmisel päeval olime oodatud Soome sõprusrühma juubelile. Ootasime pisikest, kodust ja sooja vastuvõttu, kuid tegemist oli tõelise banketiga, kust ei puudunud sõnavõtud ja mitmekäiguline pidulik lõunasöök. Meie esinemine oli kiire ja käre. Kingitused üle antud, kallistused vahetatud, nautisime juubilaride poolt pakutavat kontsertkava ja lõpetasime ühise Poloneesiga. Oli väsitav, aga mõnus päev.
Oli aeg lõpuks koju minna................................
Tagasitee.......................
Raske nagu alati...............................

Hooaja alguse koosolek

Augustikuus 2008 toimus oluline muutus Vikerkaare siseelus. Otsus võtta ette kardinaalsemaid muutusi tantsuõpetaja suhtes, oli aastaid kõneks.
Variant Aivar Aitsari näol sai teoks ühel augusti õhtul Anne Noortekeskuse saalis proovitrennis „Tuljakut” vihtudes, millele järgnes paari järelemõtlemis päeva pärast koosolek. Võeti aurava tee- kohvitopsi ja pirukate taustal teemaks „uue” ja „ vana” tantsuõpetaja vahel valimine. Hääletamine toimus anonüümselt paberkandjal ja osales sellel koosolekul 22 rühmaliiget. Hääled jagunesid 17 Aivari poolt, 5 Lea poolt. Uueks tantsuõpetajaks seega algavast hooajast ehk 2008 aastast valiti rühma poolt Aivar Aitsar.

Muutused on edasiviiv jõud!


Jõudu ja jaksu ja kannatlikku meelt Aivarile meie taltsutamiseks!

Tartu linna heakorrakampaania 14.-27. aprill 2008

Rühm otsustas osaleda kampaanias ja registreerisimegi end talgulisteks.
Päiksepaistelisel 24. aprillil kogunesime kell 10:30 Roosi- Kasarmu tn risti. Korraldaja näitas koristatava platsi kätte, jagas töövahendid (kindad, kilekotid, labidad) ning jättis ka kehakinnitust- kampaaniat toetavatelt firmadelt. Ja mis siis ikka, kindad kätte ja koristama. Töö läks rõõmsas meeleolus, kuna iga prahi leiuga käis juurde ka lõbus kommentaar. Nalja kui palju, aga ka kurje sõnu inimeste poole, kes sinna prahi maha jätnud. Konteiner sai kuhjaga täidetud, sest väiksele platsile oli tekitatud suisa „pisike prügila“.
Töö tehtud, kulus ära kehakinnituseks jäetud joogid ja söögid.

Talgutel osalesid: Katrin, Ilo, Kristi perega (Tarmo, Merlin, Sander, Triina), Raivo, Janeli, Andres R., Endel, Tiit.

Täname Teid, et leidsite aega koristada linna.

“ Kodukotuse ” kevadpidu Atlantises

16. märts 2008 oli meil järjekordne hea võimalus pakkuda Tartu pensionäride ühenduse kutsel tantsurõõmu paljudele tegusatele tartlastele. Repertuaar sai valitud hoogne ja valik igati õigustas end. Avatantsuks ” Kosjalugu ” , seejärel ” Virumageda ” – ” Härjatants ” – ” Vanaisa polka ” – ” Meite mehed mamma tütred ” . Õhtujuht oli kaval, ei lastud meid ilma lisatantsuta lahkuda. Saime lõpetada oma esinemise nagu traditsioon ikka Tuljakuga. Õhtujuhi kingitud ilus kollane roos oli naistantsijatele meeldivaks üllatuseks. Puhkasime veidi veel isekeskis jalga ja lahkusime, meel rõõmus ilusast ja kordaläinud pühapäevast.


Mu meelen kuldne kodukotus


Mu meelen kuldne kodukotus,
Ma sagedast näe und veel sest,
:,: Kos õndsa esä kallis kotus
Mind varjas, väikest latsekest. :,:

Mäest alla, mööda kopli veere
Ma paljajalu paterdi
:,: Ning ringi üle Ridassaare,
Kaits peokest täis lillesi. :,:

Nii Piirikese mäele lätsi,
Kos külälatse kiiksive,
:,: Kos Märt ja Maie, Aino, Atsi
Mo kaugelt joba hõiksive. :,:

Sääl pidu pillerkaari leime
Ja koplin laia kivi pääl
:,: Võileiba, kamakäkki seime,
Mis ristiema jagas sääl. :,:

Ja vahest ka veel ikki saime,
Kui pajupill meil katski läits
:,: Või varba vastu kivi leime
Või karmani seest katte väits. :,:

Nüüd lännu igavesti, minnu
Ne armsa aja ammugi.
:,: Me latse nagu essind linnu
Kik ilmalaanen laiali. :,:

Ja mets ja maa saand teisemasse
Ja mägi muutnu hoolsa käe,
:,: Ning koplisse om kasvand kase
Kuid mälestus ei meelest läe ... :

Tantsisime kaheksa erineva riigi õpetajakoolitajatele

Märtsi algul olid Tartu Ülikooli Haridusteaduskonnas külas projektipartnerid kaheksast Euroopa riigist – Eestist, Soomest, Ungarist, Tšehhist, Saksamaalt (Baierist), Hollandist, Suurbritanniast (Šotimaalt) ja Hispaaniast. Üllatusesinejana esinesid neile meie tantsurühmast seitse tantsupaari. Kohe kui mehed esimese tantsuna “Kosjaloos” hoogsalt saali sööstsid, otsiti välja fotoaparaadid, videokaamerad ja elati tantsule elavalt kaasa. Tugev aplaus ja pidev kaasaelamine saatis igat tantsu, mis esitasime. Kui pärast esinemist Ilo teatas, et nüüd on saabunud kord ka neil tantsida, siis oli meie üllatus suur. Nimelt polnud meil vaja kedagi pealtvaatajatest tantsuplatsile lohistada, meelitada ja paluda, vaid tuldi lausa jooksujalu ise. Innukalt õpiti Eesti tantse ja kui lõpus ära väsiti, siis paluti veel ühte tantsu meie poolt. Lõpetasime siis oma etteaste “Tuljakuga”.

Projektis osalejad said ülesandeks tantsude sisu järgi ära arvata, millest tants jutustab. Selle ülesandega tuldi üsna hästi toime. Esitatud “Kosjaloo”, “Viiulipolka” ja “Tantsukingade” sisu tabati täpselt. Tantsu “Vanaisa polka” kohta väideti, et see jutustas perekonnatülist. Kõige enam valmistas raskusi aga mõistatada, millest jutustas tants “Meite mehed ja mammatütred”. Selle kohta pakuti, et mehed kaklevad maa ja naiste pärast. Alles siis, kui sai meelde tuletatud Eesti paiknemist mere ääres, taibati, et tegemist on merelt tulnud meeste tantsuga.

Pärast esinemist jätkus veel kaua keskustelu õhtusöögilauas, mitu korda me trennis käime, kaua tantsinud oleme, mis tantse tantsime, millistel festivalidele osalenud oleme ja mis rahvariideid kanname. Kiideti meie esinemist ja lisaks tantsuoskusele ka meie näitlemisoskust. Nagu üks tšehhitar ütles, siis talle meeldis vaadata just meie nägusid, sest neis peegeldus kogu tants….

Meie esinemine oli jutuks veel järgmisel päevalgi, nii et projektijuht Jan Folkert juba arvas, et enam ei tohi selliseid kaasahaaravaid esinemisi teha, siis on järgmine päev raske tööle keskenduda. Järgmise projektkohtumise korraldaja Baierimaa aga muretses, et Eesti on lati nii kõrgele seadnud, et nendel oleks ka kohtumiseks “Vikerkaart” vaja :).

Kambja talvine tantsupäev

Ilm on talvest väga kaugel, aga nagu alati, kui Vikerkaar ennast minekule asutab, paistab kuskilt pilve vahelt päike.
Jõudsime Kambja koolimaja juurde, kuid tunnid polnud veel alanud.
Rongkäik pidi algama vallavalitsuse juurest ja nii oligi.
Rahvast kogunes päris palju. Meie taha rongkäiku võtsid koha sisse Kavalik ja nende järel sõbrad Taara-Upsijatest. Meie ees lasid vallatut naerupuginat Kusta tantsijad. Siginas-saginas jõudsime teha kohalolijatest ja meist endist mõningad pildikesed. Vallavanem pidas lühikese, kuid sisuka kõne, milles avaldas lootust , et talvistest tantsupäevadest Kambjas võiks saada traditsioon.
Rongkäik vallamajast koolimajja toimus mõningase lauluümina saatel (Kungla Rahvas).
Tee peal võttis meid vastu Kambja kohalik orkester, mis keset sudust olemist mõjus oaasina.
Jõudsime koolimaja parklasse, kus meid ootasid õhtujuht ja mõned kohalikud kaasahõõrutajad.
Ühiste tantsudena said tantsitud: Kungla Rahvas, Kägara, Raabiku, Kolmepaari, Oige ja vasemba, Kolonntants, 1234567. Päris mõnus oli. Jalad, mis alguses tundusid nagu mullukevadised vettinud palgijupid said sooja ja kehagi auras päris mõnusalt.
Kolonntantsuga liikusime koolimajja ja .......

Saal oli päris mõnusalt avar, soe ja valge. Leidsime endale mõnusad kohakesed ja pidu võis alata.
Esinemisjärjekord loositi ja õnnestus tõmmata välja 14 number. Registreerunuid oli 17.
Saime end mõnusasti välja sirutada ja teiste tegemisi jälgida.
Lubatud 2 tantsu asemel saime esitada 1. Valisime Kosjaloo, mis tundus teiste tantsuvaliku taustal väga reibas ja ergutav. Põrand oli küll üpris libe, kuid kõik olid selleks valmis.
Meie esinemine võeti vastu koguka aplausiga ja jäime isegi rahule.
Üllatuseks oli Raplamaa ainukese A – rühma Hopsani esinemine 2 paariga. Poisid panid vahvalt Dollaritantsu ja see tekitas meilgi tahtmise tants ausse tõsta.
Simman oli igati tasemel. Konguta Kapell tõmbas vahvasti asja käima ja kes soovisid, said jalga keerutada.
Aira tuli välja toreda pakkumisega läbi astuda tema emakodust ja seda pakkumist kasutades, saime mõnusa vastuvõtu osaliseks.


Oli mõnus päev!

Eesti Pediaatrite Seltsi “koosolek” 22. veebruar 2008 Käärikul

Kui kutsutakse tuleb ikka minna! Autode ninad Kääriku poole suunatud ja läbi uskumatu vihmasaju, jõudsime suurte viperusteta kohale. Kiirelt pastlad jalga ja kohe tantsude kallale, sest meid oodati juba pikisilmi. Tantsuruumi oli küll vähevõitu ja kohe ei saanud pillilugugi käima, aga takistused ongi selleks et neid ületada. Alustuseks hoogne Kosjalugu, siis Virumageda, Härjatants, Vanaisa polka, Meitemehed- mammatütred. Pisut puhkust ja seejärel sai kaasa haaratud lastearstid ühismängudele – tantsudele. Rebasepaelad, üle prao hüppamine, nahksilla ehitamine ehmatas ehk neid isegi väheke, aga mis teha kui eesti omad vanad mängud on kõik osavus ja jõumängud. Jalad said kõigil soovijail soojaks kägaraga, kolonntantsuga ja muidugi vana hea Kaera-Jaaniga, aga ega see arstiprouadel kergelt tulnud, sest kapsas- kartul ja muu hea- parem oli veel kõhusopis, mis tegi liikumise veidi raskeks.
Oli aeg end koduteele asutada. Lahkumine mõnusast seltskonnast oli seda kergem, et kingiks saadud EV lipuvärvides kommikarp sai ühiselt tühjaks söödud.

Taara – Upsijad 5 + 25 Luunja Kultuurimaja 16. veebruar 2008

Peole on alati tore minna, eriti sünnipäeva peole, kuhu lausa kutsega on kutsutud. Seda ei maksa arvatagi, et Vikerkaar minemata jätab. Külakostiks 2 tantsu. Meeste poolt Härjatants ja samuti Meitemehed- mammatütred. Juubilar oli hoolega valmistunud nii tantsulise, kui pidulaua poolest.
Külaliste ja juubilari tantsud vaadatud, suundusid kõik keldrikorruse saali õnnitlusi, lilli, kingitusi jagama ja šampanjapokaale kõlistama. P.S. Vikerkaare poolt kena lillekorv ja kinkekaart, sest kõlakad käisid, et juubilar vajab uut muusikamasinat.
Piduliku osa lõpus tänati kõiki külalisi ja samuti Taara- Upsija enda tantsijaid tänukirjade ja meenetega, mis seda kaunist juubelit jäävad kauaks meenutama.
Suure üllatuse tegid kesköö paiku tantsurühma
” Loits” mehed . Ettekandele tuli nende
” Luikede järv”, mida saatis tohutu publikumenu.