Kui kutsutakse tuleb ikka minna! Autode ninad Kääriku poole suunatud ja läbi uskumatu vihmasaju, jõudsime suurte viperusteta kohale. Kiirelt pastlad jalga ja kohe tantsude kallale, sest meid oodati juba pikisilmi. Tantsuruumi oli küll vähevõitu ja kohe ei saanud pillilugugi käima, aga takistused ongi selleks et neid ületada. Alustuseks hoogne Kosjalugu, siis Virumageda, Härjatants, Vanaisa polka, Meitemehed- mammatütred. Pisut puhkust ja seejärel sai kaasa haaratud lastearstid ühismängudele – tantsudele. Rebasepaelad, üle prao hüppamine, nahksilla ehitamine ehmatas ehk neid isegi väheke, aga mis teha kui eesti omad vanad mängud on kõik osavus ja jõumängud. Jalad said kõigil soovijail soojaks kägaraga, kolonntantsuga ja muidugi vana hea Kaera-Jaaniga, aga ega see arstiprouadel kergelt tulnud, sest kapsas- kartul ja muu hea- parem oli veel kõhusopis, mis tegi liikumise veidi raskeks.
Oli aeg end koduteele asutada. Lahkumine mõnusast seltskonnast oli seda kergem, et kingiks saadud EV lipuvärvides kommikarp sai ühiselt tühjaks söödud.
No comments:
Post a Comment