“ Kodukotuse ” kevadpidu Atlantises

16. märts 2008 oli meil järjekordne hea võimalus pakkuda Tartu pensionäride ühenduse kutsel tantsurõõmu paljudele tegusatele tartlastele. Repertuaar sai valitud hoogne ja valik igati õigustas end. Avatantsuks ” Kosjalugu ” , seejärel ” Virumageda ” – ” Härjatants ” – ” Vanaisa polka ” – ” Meite mehed mamma tütred ” . Õhtujuht oli kaval, ei lastud meid ilma lisatantsuta lahkuda. Saime lõpetada oma esinemise nagu traditsioon ikka Tuljakuga. Õhtujuhi kingitud ilus kollane roos oli naistantsijatele meeldivaks üllatuseks. Puhkasime veidi veel isekeskis jalga ja lahkusime, meel rõõmus ilusast ja kordaläinud pühapäevast.


Mu meelen kuldne kodukotus


Mu meelen kuldne kodukotus,
Ma sagedast näe und veel sest,
:,: Kos õndsa esä kallis kotus
Mind varjas, väikest latsekest. :,:

Mäest alla, mööda kopli veere
Ma paljajalu paterdi
:,: Ning ringi üle Ridassaare,
Kaits peokest täis lillesi. :,:

Nii Piirikese mäele lätsi,
Kos külälatse kiiksive,
:,: Kos Märt ja Maie, Aino, Atsi
Mo kaugelt joba hõiksive. :,:

Sääl pidu pillerkaari leime
Ja koplin laia kivi pääl
:,: Võileiba, kamakäkki seime,
Mis ristiema jagas sääl. :,:

Ja vahest ka veel ikki saime,
Kui pajupill meil katski läits
:,: Või varba vastu kivi leime
Või karmani seest katte väits. :,:

Nüüd lännu igavesti, minnu
Ne armsa aja ammugi.
:,: Me latse nagu essind linnu
Kik ilmalaanen laiali. :,:

Ja mets ja maa saand teisemasse
Ja mägi muutnu hoolsa käe,
:,: Ning koplisse om kasvand kase
Kuid mälestus ei meelest läe ... :

Tantsisime kaheksa erineva riigi õpetajakoolitajatele

Märtsi algul olid Tartu Ülikooli Haridusteaduskonnas külas projektipartnerid kaheksast Euroopa riigist – Eestist, Soomest, Ungarist, Tšehhist, Saksamaalt (Baierist), Hollandist, Suurbritanniast (Šotimaalt) ja Hispaaniast. Üllatusesinejana esinesid neile meie tantsurühmast seitse tantsupaari. Kohe kui mehed esimese tantsuna “Kosjaloos” hoogsalt saali sööstsid, otsiti välja fotoaparaadid, videokaamerad ja elati tantsule elavalt kaasa. Tugev aplaus ja pidev kaasaelamine saatis igat tantsu, mis esitasime. Kui pärast esinemist Ilo teatas, et nüüd on saabunud kord ka neil tantsida, siis oli meie üllatus suur. Nimelt polnud meil vaja kedagi pealtvaatajatest tantsuplatsile lohistada, meelitada ja paluda, vaid tuldi lausa jooksujalu ise. Innukalt õpiti Eesti tantse ja kui lõpus ära väsiti, siis paluti veel ühte tantsu meie poolt. Lõpetasime siis oma etteaste “Tuljakuga”.

Projektis osalejad said ülesandeks tantsude sisu järgi ära arvata, millest tants jutustab. Selle ülesandega tuldi üsna hästi toime. Esitatud “Kosjaloo”, “Viiulipolka” ja “Tantsukingade” sisu tabati täpselt. Tantsu “Vanaisa polka” kohta väideti, et see jutustas perekonnatülist. Kõige enam valmistas raskusi aga mõistatada, millest jutustas tants “Meite mehed ja mammatütred”. Selle kohta pakuti, et mehed kaklevad maa ja naiste pärast. Alles siis, kui sai meelde tuletatud Eesti paiknemist mere ääres, taibati, et tegemist on merelt tulnud meeste tantsuga.

Pärast esinemist jätkus veel kaua keskustelu õhtusöögilauas, mitu korda me trennis käime, kaua tantsinud oleme, mis tantse tantsime, millistel festivalidele osalenud oleme ja mis rahvariideid kanname. Kiideti meie esinemist ja lisaks tantsuoskusele ka meie näitlemisoskust. Nagu üks tšehhitar ütles, siis talle meeldis vaadata just meie nägusid, sest neis peegeldus kogu tants….

Meie esinemine oli jutuks veel järgmisel päevalgi, nii et projektijuht Jan Folkert juba arvas, et enam ei tohi selliseid kaasahaaravaid esinemisi teha, siis on järgmine päev raske tööle keskenduda. Järgmise projektkohtumise korraldaja Baierimaa aga muretses, et Eesti on lati nii kõrgele seadnud, et nendel oleks ka kohtumiseks “Vikerkaart” vaja :).

Kambja talvine tantsupäev

Ilm on talvest väga kaugel, aga nagu alati, kui Vikerkaar ennast minekule asutab, paistab kuskilt pilve vahelt päike.
Jõudsime Kambja koolimaja juurde, kuid tunnid polnud veel alanud.
Rongkäik pidi algama vallavalitsuse juurest ja nii oligi.
Rahvast kogunes päris palju. Meie taha rongkäiku võtsid koha sisse Kavalik ja nende järel sõbrad Taara-Upsijatest. Meie ees lasid vallatut naerupuginat Kusta tantsijad. Siginas-saginas jõudsime teha kohalolijatest ja meist endist mõningad pildikesed. Vallavanem pidas lühikese, kuid sisuka kõne, milles avaldas lootust , et talvistest tantsupäevadest Kambjas võiks saada traditsioon.
Rongkäik vallamajast koolimajja toimus mõningase lauluümina saatel (Kungla Rahvas).
Tee peal võttis meid vastu Kambja kohalik orkester, mis keset sudust olemist mõjus oaasina.
Jõudsime koolimaja parklasse, kus meid ootasid õhtujuht ja mõned kohalikud kaasahõõrutajad.
Ühiste tantsudena said tantsitud: Kungla Rahvas, Kägara, Raabiku, Kolmepaari, Oige ja vasemba, Kolonntants, 1234567. Päris mõnus oli. Jalad, mis alguses tundusid nagu mullukevadised vettinud palgijupid said sooja ja kehagi auras päris mõnusalt.
Kolonntantsuga liikusime koolimajja ja .......

Saal oli päris mõnusalt avar, soe ja valge. Leidsime endale mõnusad kohakesed ja pidu võis alata.
Esinemisjärjekord loositi ja õnnestus tõmmata välja 14 number. Registreerunuid oli 17.
Saime end mõnusasti välja sirutada ja teiste tegemisi jälgida.
Lubatud 2 tantsu asemel saime esitada 1. Valisime Kosjaloo, mis tundus teiste tantsuvaliku taustal väga reibas ja ergutav. Põrand oli küll üpris libe, kuid kõik olid selleks valmis.
Meie esinemine võeti vastu koguka aplausiga ja jäime isegi rahule.
Üllatuseks oli Raplamaa ainukese A – rühma Hopsani esinemine 2 paariga. Poisid panid vahvalt Dollaritantsu ja see tekitas meilgi tahtmise tants ausse tõsta.
Simman oli igati tasemel. Konguta Kapell tõmbas vahvasti asja käima ja kes soovisid, said jalga keerutada.
Aira tuli välja toreda pakkumisega läbi astuda tema emakodust ja seda pakkumist kasutades, saime mõnusa vastuvõtu osaliseks.


Oli mõnus päev!