Pika ettevalmistusperioodi lõpuks, olime 6. oktoobri lõunaks jõudnud Tallinna sadamasse “ SuperSeaCat” pardale, mis seilas koos vikerkaarlastega Helsingi suunas. Jõudnud taas maismaale, viis tee toreda bussijuhi Hanno kaasabil meid Tampere poole. Tampere võttis meid vastu juba õhtupimeduses. Pikka juttu polnudki, majutuskohtadesse jagamine ja sõit võis taas alata. Suurem osa seltskonnast ööbis Irja äsjavalminud kodus. Meid oli ootamas juba kuum saun jms. Kaasa võetud külakost üle antud, algasid traditsioonilised tantsud- laulud muusikute Tarmo ja Ilo pillimängu saatel. Seda möllu jagus hommikutundideni.
Hommikul ühine kohvilaud omleti ja kõige sinna juurde kuuluvaga, millelt ei puudunud ka hommikutantsud. Kõik tarvilikud asjad õhtuseks simmaniks kokku korjatud, asutasime end Tampere suunas teele. Hanno ja Aira eestvedamisel oli meil lühike bussiekskursioon linnas. Külastasime ka Tampere vaatetorni. Vaade nagu ikka kõrgelt, fantastiline, vaatamata sellele, et seda linna peetakse tööstuslinnaks.
Simman toimus nö. Vanas Postimajas. Kohalikud eestlased olid peosaali kenasti kaunistanud. Simman möödus rohkete tantsude- mängude- laulude saatel kiiresti. Kõik said kaasa lüüa mängudes ja jalga keerutada Tarmo pillimängu saatel. Kohalviibinud jäid kõik rahule, olenemata rahvusest. Vikerkaare peotuju koos pererahva ja külalistega jagus hilisööni.
Pühapäev, kui lahkumispäev veidi kurb ja samas rõõmus, et üritus oli hästi välja tulnud. Veidike veel bussiga mööda Tampere linna tiirutanud, sest Sibeliuse park oli veel külastamata , olime valmis laeva peale minema.
Õhtuks tagasi koduses Eestis, väsinud aga õnnelikud, et seekordne reis oli väga kordaläinud.
P.S. Irjale vaja saata kast sinepit
