29. detsember toimus rühma iga- aastane jõulupidu kõige sinna juurde kuuluvaga. Kaupo ja Ilo olid suure eeltöö ära täinud, peo koha broneerimise ja esmase toidu valiku suhtes.
Menüüd sai korrigeeritud vastavalt rühma maitsele ja rahakotile veelgi, et pidu tuleks kõigile meeldejääv.
Suur punane kingikott seisis nurgas, mis tüsenes iga vikerkaarlase tulekuga. Kingid nagu ikka anonüümsed ja hinnaks 20. 07 EEK, nagu aastale 2007 kohane. Ei puudunud ka tavapärased partnerite omavahelised kingitused. Praad mekitud, sõnavõtud peetud, seati sammud tantsuplatsi poole, kus muusikalise poole pealt hoolitses “ Electric Leo “.
Ei olnud vaja kaua oodata Jõuluvana tulekutki. Lisaks tantsuoskusele on ka etlemisoskus meil kõigil olemas. Ilma luuletuseta ikka kinki kätte poleks saanud.
Iga pidu saab kord otsa, nii ka seegi. Kahju et mitmed meie seast ei saanud osaleda, aga me teame et nad olid mõtetes meiega.
Aitäh kõigile !
Friday, December 29, 2006
Saturday, December 9, 2006
2007 Taani Horsense EUROPEADE ÜLEVAATUS
9. detsember toimus Tartus Europeadede ajaloos esimene selline ülevaatus. Aastal 2006 moodustati Europeade ühing ja seoses sellega ka mõned muudatused. Aasta- aastalt on osuvõtusoovijaid festivalile rohkem ja seega korraldajatel valikut teha juba üsna raske.
Esitusele pidi tulema igalt rühmalt tants, mis sobiks suurele staadionile ja tants, mis iseloomustaks hästi rühma. Meie “ Vikerkaar “ valis nendeks tantsudeks “Meite-mehed ja mamma- tütred “ ja “ Vana Viisi Valsi “.
Eelnevalt oli loositud esinemisjärjekord, kus rühmade nimesid ei nimetatud. Esiotsa tantsisid naisrühmad, seejärel segarühmad. Ära peaks kindlasti märkima selle, et nii libeda põranda peal ei mäleta ammu, et oleks tantsinud. Seda pisiasja pani kõikide tantsijate õnneks tähele ka auväärt žürii.
Tantsud tantsitud ja peale väikest vahepala kapelli saatel, oli tõehetk käes. Naisrühmade seas võidutses “ Kirilind “ ja segarühmadest “ Toome “, aga anname neile ka au, sest ega A – rühm ei saagi B- rühmadest tahapoole jääda. Salamisi saime teada sedagi, et koht nr.2 kuulus “ Vikerkaarele “. Ilusa tantsupäeva lõpuks, pika otsimise järel, sai koos istutud Hiina restoranis “ Bagua “. Võisime endi üle uhked küll olla.
Aga Taani riigipiirid jäävad aastal 2007 meil ületamata, sest Lihulas olid koos veel kõvemad tantsijad kui meie. Kurvad me küll pole , sest ootamas on meid suvine Türgi koos oma festivali ja oma võludega.
Esitusele pidi tulema igalt rühmalt tants, mis sobiks suurele staadionile ja tants, mis iseloomustaks hästi rühma. Meie “ Vikerkaar “ valis nendeks tantsudeks “Meite-mehed ja mamma- tütred “ ja “ Vana Viisi Valsi “.
Eelnevalt oli loositud esinemisjärjekord, kus rühmade nimesid ei nimetatud. Esiotsa tantsisid naisrühmad, seejärel segarühmad. Ära peaks kindlasti märkima selle, et nii libeda põranda peal ei mäleta ammu, et oleks tantsinud. Seda pisiasja pani kõikide tantsijate õnneks tähele ka auväärt žürii.
Tantsud tantsitud ja peale väikest vahepala kapelli saatel, oli tõehetk käes. Naisrühmade seas võidutses “ Kirilind “ ja segarühmadest “ Toome “, aga anname neile ka au, sest ega A – rühm ei saagi B- rühmadest tahapoole jääda. Salamisi saime teada sedagi, et koht nr.2 kuulus “ Vikerkaarele “. Ilusa tantsupäeva lõpuks, pika otsimise järel, sai koos istutud Hiina restoranis “ Bagua “. Võisime endi üle uhked küll olla.
Aga Taani riigipiirid jäävad aastal 2007 meil ületamata, sest Lihulas olid koos veel kõvemad tantsijad kui meie. Kurvad me küll pole , sest ootamas on meid suvine Türgi koos oma festivali ja oma võludega.
Saturday, November 25, 2006
Kirilind 35
25. novembril olime kutsutud meie kalli naisrühma “ Kirilind” auväärsele juubelile Kosele. Olime kutsest elevil, eriti meie rühma tugevam pool ja kuna kingisooviks oli 2 tantsu meie rühmalt, hakkasime varakult harjutama. Valisime tantsudeks “ Vanaviisi valsi “ ja “ Meite mehed- mamma tütred “.
Kooli fuajees võttis külalisi vastu värvikas näitus “ Kirilinnu “ tegemistest ja rohketest reisidest nende tegutsemisaastate jooksul. Pidu oli lustiline ja hästi korraldatud. Juubilar oli õhtu jooksul nende enda 10 tantsust ja külaliste tantsudest kokku pannud toreda eeskava, mida oli tulnud vaatama rohkearvuline publik . Eeskava lõppedes oli kõigil külalistel võimalus õnnitleda “juubilari” isiklikult . Lea Danilova tänas enda poolt kõiki tantsijaid, kes “ Kirilinnus “ läbi aegade kaasa tantsinud ja neid toredaid inimesi , kes toetanud nii moraalselt kui materiaalselt. “ Vikerkaar ” lisaks tantsudele peitis kingikotti lõbusa kruusi, mille juurde kuulus veel lõbusam pastapliiats ja lepatriinuga suur šampanjapudel, mille andsid üle Raivo ja Ilo. Kõik õnnitlused üle antud, tantsisime ühise suure sõprusringina kõigile tuntud “ Oige ja vasembat ” ja “ Sabatantsuga ” suundusime šampuseklaase kõlistama. Naisrühm oli hästi rikkalikud suupistelauad katnud, millelt head ja veel paremat jagus peo lõpuni. Sai süüa- juua ja tantsu lüüa muheda muusiku Tarmo pillimängu saatel. Meie rühma aktiivsed meeshinged osalesid ka oksjonil, kus sai võistelda šampanjapudel “Kirilinnu kihiseva ” kättevõitlemises. Hind kujunes päris väärikaks. Kell 24:00 asutasime meie vikerkaarlased minekule, sest pikk kodutee ootas ees. Kõvad lahkumiskallid- musid ja uued kohtumised kokku lepitud, asusime koduteele, teadmises et see tantsusõprus ei purune.
Kooli fuajees võttis külalisi vastu värvikas näitus “ Kirilinnu “ tegemistest ja rohketest reisidest nende tegutsemisaastate jooksul. Pidu oli lustiline ja hästi korraldatud. Juubilar oli õhtu jooksul nende enda 10 tantsust ja külaliste tantsudest kokku pannud toreda eeskava, mida oli tulnud vaatama rohkearvuline publik . Eeskava lõppedes oli kõigil külalistel võimalus õnnitleda “juubilari” isiklikult . Lea Danilova tänas enda poolt kõiki tantsijaid, kes “ Kirilinnus “ läbi aegade kaasa tantsinud ja neid toredaid inimesi , kes toetanud nii moraalselt kui materiaalselt. “ Vikerkaar ” lisaks tantsudele peitis kingikotti lõbusa kruusi, mille juurde kuulus veel lõbusam pastapliiats ja lepatriinuga suur šampanjapudel, mille andsid üle Raivo ja Ilo. Kõik õnnitlused üle antud, tantsisime ühise suure sõprusringina kõigile tuntud “ Oige ja vasembat ” ja “ Sabatantsuga ” suundusime šampuseklaase kõlistama. Naisrühm oli hästi rikkalikud suupistelauad katnud, millelt head ja veel paremat jagus peo lõpuni. Sai süüa- juua ja tantsu lüüa muheda muusiku Tarmo pillimängu saatel. Meie rühma aktiivsed meeshinged osalesid ka oksjonil, kus sai võistelda šampanjapudel “Kirilinnu kihiseva ” kättevõitlemises. Hind kujunes päris väärikaks. Kell 24:00 asutasime meie vikerkaarlased minekule, sest pikk kodutee ootas ees. Kõvad lahkumiskallid- musid ja uued kohtumised kokku lepitud, asusime koduteele, teadmises et see tantsusõprus ei purune.
Saturday, November 11, 2006
REBASTE RISTIMINE 11. November 2006
Kas saab olla midagi vahvamat, kui iga- aastane rühmaõhtu seoses uute tantsijate ristimsega? See on alati väga oodatud õhtu, milleks valmistuvad hoolega nii rebased kui buršid .
Suured tänud tuleb edasi anda rebane Kaupole, kes organiseeris meile suurepärase peopaiga “ Arcomani “ ruumes, aga ega ta sellepärast veel hinnaalandust katsete asjus saanud!
Tavapärane ühine lauakatmine, enda tutvustusvoor, tantsud, kõiksugu katsed - mängud rebastele ja rebastega. Ei puudunud loomulikult “ eksam” , mis pole sugugi kergete killast. Kõige krooniks rebaste vanne, käsi pühalikult “ tantsupiiblil “ .
Midagi pole öelda, meie rebased olid tublid.
Vapramad meist pidasid vastu varaste hommikutundideni.
Kohtumiseni rebaste peol aastal 2007 , sest nii mõnigi rebane jäi seemneks !
Suured tänud tuleb edasi anda rebane Kaupole, kes organiseeris meile suurepärase peopaiga “ Arcomani “ ruumes, aga ega ta sellepärast veel hinnaalandust katsete asjus saanud!
Tavapärane ühine lauakatmine, enda tutvustusvoor, tantsud, kõiksugu katsed - mängud rebastele ja rebastega. Ei puudunud loomulikult “ eksam” , mis pole sugugi kergete killast. Kõige krooniks rebaste vanne, käsi pühalikult “ tantsupiiblil “ .
Midagi pole öelda, meie rebased olid tublid.
Vapramad meist pidasid vastu varaste hommikutundideni.
Kohtumiseni rebaste peol aastal 2007 , sest nii mõnigi rebane jäi seemneks !
Sunday, October 8, 2006
TAMPERE, EESTI NÄDAL 06.- 08. OKTOOBER
Pika ettevalmistusperioodi lõpuks, olime 6. oktoobri lõunaks jõudnud Tallinna sadamasse “ SuperSeaCat” pardale, mis seilas koos vikerkaarlastega Helsingi suunas. Jõudnud taas maismaale, viis tee toreda bussijuhi Hanno kaasabil meid Tampere poole. Tampere võttis meid vastu juba õhtupimeduses. Pikka juttu polnudki, majutuskohtadesse jagamine ja sõit võis taas alata. Suurem osa seltskonnast ööbis Irja äsjavalminud kodus. Meid oli ootamas juba kuum saun jms. Kaasa võetud külakost üle antud, algasid traditsioonilised tantsud- laulud muusikute Tarmo ja Ilo pillimängu saatel. Seda möllu jagus hommikutundideni.
Hommikul ühine kohvilaud omleti ja kõige sinna juurde kuuluvaga, millelt ei puudunud ka hommikutantsud. Kõik tarvilikud asjad õhtuseks simmaniks kokku korjatud, asutasime end Tampere suunas teele. Hanno ja Aira eestvedamisel oli meil lühike bussiekskursioon linnas. Külastasime ka Tampere vaatetorni. Vaade nagu ikka kõrgelt, fantastiline, vaatamata sellele, et seda linna peetakse tööstuslinnaks.
Simman toimus nö. Vanas Postimajas. Kohalikud eestlased olid peosaali kenasti kaunistanud. Simman möödus rohkete tantsude- mängude- laulude saatel kiiresti. Kõik said kaasa lüüa mängudes ja jalga keerutada Tarmo pillimängu saatel. Kohalviibinud jäid kõik rahule, olenemata rahvusest. Vikerkaare peotuju koos pererahva ja külalistega jagus hilisööni.
Pühapäev, kui lahkumispäev veidi kurb ja samas rõõmus, et üritus oli hästi välja tulnud. Veidike veel bussiga mööda Tampere linna tiirutanud, sest Sibeliuse park oli veel külastamata , olime valmis laeva peale minema.
Õhtuks tagasi koduses Eestis, väsinud aga õnnelikud, et seekordne reis oli väga kordaläinud.
P.S. Irjale vaja saata kast sinepit
Hommikul ühine kohvilaud omleti ja kõige sinna juurde kuuluvaga, millelt ei puudunud ka hommikutantsud. Kõik tarvilikud asjad õhtuseks simmaniks kokku korjatud, asutasime end Tampere suunas teele. Hanno ja Aira eestvedamisel oli meil lühike bussiekskursioon linnas. Külastasime ka Tampere vaatetorni. Vaade nagu ikka kõrgelt, fantastiline, vaatamata sellele, et seda linna peetakse tööstuslinnaks.
Simman toimus nö. Vanas Postimajas. Kohalikud eestlased olid peosaali kenasti kaunistanud. Simman möödus rohkete tantsude- mängude- laulude saatel kiiresti. Kõik said kaasa lüüa mängudes ja jalga keerutada Tarmo pillimängu saatel. Kohalviibinud jäid kõik rahule, olenemata rahvusest. Vikerkaare peotuju koos pererahva ja külalistega jagus hilisööni.
Pühapäev, kui lahkumispäev veidi kurb ja samas rõõmus, et üritus oli hästi välja tulnud. Veidike veel bussiga mööda Tampere linna tiirutanud, sest Sibeliuse park oli veel külastamata , olime valmis laeva peale minema.
Õhtuks tagasi koduses Eestis, väsinud aga õnnelikud, et seekordne reis oli väga kordaläinud.
P.S. Irjale vaja saata kast sinepit
Sunday, August 20, 2006
Uue traditsiooni loomine ehk 1. Suvepäevad Ehk 19.-20. august Kuru
Mõeldud- tehtud- kokkuräägitud ja kuna suvel 2006 ei olnud planeeritud ühtki välis- ega sisereisi, siis nii see suvepäevade idee sündis.
Järgmiseks kerkis üles, kus võiks neid läbi viia? Pole probleemi, mida ei saaks lahendada! Perekond Reidla pakkus välja oma suvila, kauni ja Eestimaa suurima järve kaldal ehk Peipsi järve kaldal, asukohaga Kurul. Tsipake maad edasi paljudele tuntud Kauksi rannast.
Suvi on teadagi kõigil kiire puhkuste aeg, siis said need ühised päevad planeeritud augustikuusse.
Ilmataat oli meie vastu ülimalt lahke.
Päike- päike!!!
Nostalgia momendid seoses 5 kop. teeklaasidega.... ja vinüülplaadi muusika saatel rivistas Vikerkaar end päevade pidulikuks avamiseks. Mängud- viktoriinid- võistlused rannas soojal liival- ujuminegi, need kõik olid nende suvepäevade märksõnadeks. Erikülaline seekordsel peol oli Kristi oma perega ja noorim liige ehk Triina oli alles 18. juuli sündinud!
Nö. katsikukingitus ka rühma poolt.
Leotasime ka titevarbad nagu ikka kombeks ja kord nõuab.
Palju õnne!
Julgetel (ja neid meil alati jagub)oli võimalus võtta Indiaani sauna. See sai teoks tänu sõjakoolile, kes oma „kuuliaukudega” telki meile laenas ja meile endile, sest igaüks pidi saunakivi endaga kaasa tooma. Kuumad kivid telki( mida sai lõkkel terve pika päeva küpsetatud), teeküünlad valguseks, uksed kinni ja leilitama. Kui kere kuum, jalad kõhu alt välja ja 300m spurti pimedas järve poole.
Öö veedeti tipsomaania ja küll kitarri, küll vinüülplaatide muusika saatel.
Hommik nagu hommik ikka. Kes leidis end telgist, kes leidis end majast seest. Hommik ühtmoodi kõigil veidi uimane, kuid meie vapper Enn sättis kohe üles lõkke, et ajada vardasse mõned vorstid. Kõhud nõudsid taas oma.
Pidulik lõpetaminegi kuulub asja juurde.
Tänukirjad.
Seegi korda aetud, pandi ühiselt paika, et järgmisel aastal taas. Ükskõik, kas toimub mõni sõit või mitte.
Kohtume suvel 2007!
Järgmiseks kerkis üles, kus võiks neid läbi viia? Pole probleemi, mida ei saaks lahendada! Perekond Reidla pakkus välja oma suvila, kauni ja Eestimaa suurima järve kaldal ehk Peipsi järve kaldal, asukohaga Kurul. Tsipake maad edasi paljudele tuntud Kauksi rannast.
Suvi on teadagi kõigil kiire puhkuste aeg, siis said need ühised päevad planeeritud augustikuusse.
Ilmataat oli meie vastu ülimalt lahke.
Päike- päike!!!
Nostalgia momendid seoses 5 kop. teeklaasidega.... ja vinüülplaadi muusika saatel rivistas Vikerkaar end päevade pidulikuks avamiseks. Mängud- viktoriinid- võistlused rannas soojal liival- ujuminegi, need kõik olid nende suvepäevade märksõnadeks. Erikülaline seekordsel peol oli Kristi oma perega ja noorim liige ehk Triina oli alles 18. juuli sündinud!
Nö. katsikukingitus ka rühma poolt.
Leotasime ka titevarbad nagu ikka kombeks ja kord nõuab.
Palju õnne!
Julgetel (ja neid meil alati jagub)oli võimalus võtta Indiaani sauna. See sai teoks tänu sõjakoolile, kes oma „kuuliaukudega” telki meile laenas ja meile endile, sest igaüks pidi saunakivi endaga kaasa tooma. Kuumad kivid telki( mida sai lõkkel terve pika päeva küpsetatud), teeküünlad valguseks, uksed kinni ja leilitama. Kui kere kuum, jalad kõhu alt välja ja 300m spurti pimedas järve poole.
Öö veedeti tipsomaania ja küll kitarri, küll vinüülplaatide muusika saatel.
Hommik nagu hommik ikka. Kes leidis end telgist, kes leidis end majast seest. Hommik ühtmoodi kõigil veidi uimane, kuid meie vapper Enn sättis kohe üles lõkke, et ajada vardasse mõned vorstid. Kõhud nõudsid taas oma.
Pidulik lõpetaminegi kuulub asja juurde.
Tänukirjad.
Seegi korda aetud, pandi ühiselt paika, et järgmisel aastal taas. Ükskõik, kas toimub mõni sõit või mitte.
Kohtume suvel 2007!
Subscribe to:
Posts (Atom)